Robin sai KUUS

Vahepeal juhtus, nii et Robin sai kuue aastaseks ja mulle tundub viisakas ka sellel aastal teha vastav kokkuvõte. Tegelikult on seda väga raske teha, sest kuidas ma võtan ühte kirjatükki kokku INIMESE, kuid annan parima, et hiljem oleks jälle mida meenutada.

Suurem osa oma päevi veedab Robin ikka lasteaias. Sel sügisel oli ta kuidagi mitu korda haige kahjuks. Nii vist kipub olema – keha kohe nõrgem ja haigus ründab kergemini. Suvel lasteaeda minek oli raske. Tundub naljakas, sest ma ei tea ideaalsemat lasteaeda, kui Robinil. Talle aga oli väga raske see, et teised lapsed ei käinud lasteaeda. Teised lapsed ehk naabermaja koolilapsed, kes ju augustis veel puhkasid. Ikka hommikuti oli täitsa jonn, ving, nutt ja hala nagu ma seda kompotti kutsun. Raidoga rohkem, minuga vähem. Henriga muide on vastupidi 🙂 Viimaks aga õpetaja Jaana ütles talle juba täitsa tõredalt ja mina ise ka ütlesin päris konkreetselt, et aitab sellest jamast ning siis läks jälle mööda. Muidu läheb tal lasteaias küll kenasti. Vahel ikka on mõni väiksem tüli või mure aga kellel neid poleks. Õpetajad on rahul ja sõbrad on teda nähes alati õnnelikud. Vaatan seda Robini lasteaia kampa ja mõtlen, et no ikka sigaõnnelikud on nad tegelikult seal. Milline idüll on neil kasvamiseks ja kui kahju, et see aasta on viimane..

Lasteaed tõesti saab meil läbi. Robinil ei ole koolikohustust ja see on tegelikult üleüldse väga pikk teema, kuid hetkel oleme me seisukohal, et kui võetakse kooli vastu ja õpetajad arvavad, et on valmis, siis las läheb. Ta ise muidugi tahab minna. Suurem osa lasteaiast ju ka läheb ja talle tundub see nii põnev. Ise ma natukene muidugi muretsen. Las ikka olla laps ja kas ta on valmis ja kuidas ta nüüd siis läheb.. Samas annan endale aru, et kui eelkooli õpetaja, lasteaiaõpetajad ja tema ise arvavad, et ta saab hakkama, siis mina ei hakka kahtlema. Kuid seda kõike on näha alles kevadel ja seni me lihtsalt elame, oleme ja lähme vooluga kaasa. Kuigi ma natukene tahaksin ikkagi plaane teha ja selgust, siis olen aru saanud, et elu loksutab tihti ise asju paika. Ja täpselt sinna, kus vaja.

Eelkoolis käib Robin Reaalkoolis. Ja kui keegi mu käest veel küsib, et kas sellepärast, et ma just eliiiiiitkoooooli oma lapse tahan kindlasti jõuga suruda, siis.. õhhh..
Kes mind vähegi rohkem teab, see teab ka seda, et ma pole kunagi pidanud eliitkooli vajalikuks. Ma olen alati arvanud, et on lapsi kellele need sobivad ja Robin lihtsalt pigem ei ole üks neist lastest. Kuid elu ikka ju õpetab palju ning meie lasteaiast on seal paljude õed-vennad ees ning mida rohkem ma selle kohta kuulasin seda huvitavam see tundus. Kui oli aeg eelkooli valida, siis kaalusime Raidoga mitmeid ja kuna Rocca al Mare oli juba täis, kui meie end avastasime, siis väga palju variante enam ei olnudki. Kirjutasin paljud eelkoolid läbi, sest tahtsin teada, kas Robin lubatakse panna ”vanemate” rühma. Ehk kuigi ta oli septembris veel 5, kas ta võib minna 6-aastaste klassi. Kõikjalt öeldi ei 🙂 Peale Reaalkooli, kes kirjutas: teie laps, teie ise tunnete teda kõige paremini ning teate, kuidas võiks proovida. Oh, see vastus oli nii värskendav ja õige! Otsusasimegi oodata, kui registeerimine algab ja siis vaadata. Saime kohe jaole, panime Robini kirja ning nii ta nüüd seal käibki.

Reaalkooli eelkooli puhul sai määravaks veel üks väga oluline asi – see on minu kontorile lähedal. Kuna eelkool on keset päeva, siis on see jälle natukene lisasõitu. Praegu saan ma nii teha, et eelkooli päeval ma ei lähe hommikul kontorisse vaid alles lõunaks ning siis viin enne Robini ära. Ka järgi minna on sealt mul mõnus, sest tegelikult ma ei peagi autoga minema, vaid saan jalutada. Kui me seal niimoodi jalutame, siis ma mõtlen küll, et päris mõnus oleks, kui Robin käiks kesklinnas koolis ja saaks peale koolipäeva minu juurde ise tulla näiteks.. Samas ma ei taha üldse teda kuskile katsetele viia. Reaali katsed on osa eelkoolist ja seda ei serveerita neile ka, nii et oioioi, nüüd on hullllult raske test! See on tehtud selliseks osaks koolipäevast ja ma arvan, et Robin ei saa isegi aru, et see midagi väga erilist nüüd on.

Mõned koolid on aga veel, kuhu me Robini panna tahaksime. Meie piirkonna poolt määratud kooliks on Pääsküla ja kuigi ma kuulen selle kohta palju positiivset, siis see kahjuks meie enda top5 valikusse ei kuulu. Mul on hea meel, et kool saab aga uue kuue ning kuuldavasti ka juhtkond on vahetunud! Olen kindel, et õigete inimeste abil saab sellest koolist üks väga mõnus ja lahe koht, kuid ma ise pelgan natukene selliseid koole, kus alles nullist alustatakse. Seepärast on välistatud ka huvitavad mitmekeelsed koolid ja Emily koolid ning igasugused muud lahedad kohad. Õnneks on meil Nõmmel aga väga mitu vahvat kooli ja ma usun, et ÕIGEL ajal leiame me ka ÕIGE kooli 🙂 Minu jaoks on oluline, et Robinil oleks hea õpetaja ja mõnusad kaaslased, ta tunneks end hästi ning leiaks sõpru.

Kas Robin on kooliks piisavalt ettevalmistunud ma ei oska küll öelda. Ma ei tea täpselt isegi, mida kooli minevalt lapselt hinnatakse ja ma ei plaani ka end kurssi viia ausalt öeldes.. Mu laps on hea südamega, nutikas, tubli ja tragi. Ta oskab natukene lugeda, natukene kirjutada, minu meelest päris kenasti arvutada, armastab loogika ülesandeid ja loodust puudutavaid teemasid. Robin saab ise poes käidud, teab kuidas sõbra juurde minna, oskab oma telefoniga vajalikele inimestele helistada, tunneb PEAAEGU kella ehk teab täistunde ja pooltunde aga kõik vahepealne on veel natukene keeruline 🙂 Ma usun, et ta saab piisavalt tähelepanu, lasteaias tehakse ka kooliks ettevalmistust ning eelkoolis talle väga-väga meeldib.. kuidagi muud moodi ma talle kätel kõndimist ei plaani õpetama hakata 🙂

Iseloomult on Robin hea südamega, tundlik ja kangekaelne. Tahab palju ikka meie tähelepanu, kuigi on pigem ikkagi iseseisev laps. Ta on asjalik ja naljakas. Kui meid pikemalt kodus pole õhtuti, siis hakkab silmi pööritama ja plärtsuma nagu ma seda nimetan. Ehk käitub nagu selline puberteet, kes solvub või turtsub. Jube tüütu aga siis tuleb jälle ta maha istuma panna ja korra pragada ja siis rahulikult rääkida ning siis lihtsalt midagi koos teha ja see läheb mööda. Jube suur targutaja on ta muidugi küll ja kuigi ma olen 10000 korda osasi asju palunud mitte teha, siis talle ikka nagu ei jää meelde. Näiteks:
* ära sega vahele teiste jutule
* ära sega kui emme-issi räägivad telefoniga
* ära pane oma riideid laua peale
* palun istu tooli peal ilusti
* ära pühi suud varrukasse
* ole kannatlik
Aga ma kuskilt lugesin, et umbes 7-aastaselt nad suudavad meelde jätta mõned asjad, mida neile on umbes 10 000 korda öeldud, nii et.. veel on aega!

Nädalas korra käib Robin ujumas ja see talle väga meeldib. Ma arvan, et ta on täitsa hea kala. Hüppab saltoga vette ja sukeldub ja keerutab ja hüppab. Ujuda oskab ta juba nüüd pikemat aega täitsa ise ning sukeldumises teeb meile Raidoga vääääga pikka puuga ära. Ta tahab väga minna veel trenni aga see on nii keeruline.. Eks ta nüüd ÜKE-sse ilmselt läheb aga praegu ta veel ei tohi – ta oli viimati üsna ebameeldivas viirushaiguses millest taastumine on natukene pikem ja mõned nädalad ta veel ei tohi väga suure hooga hüpata. Tegelikult see teda muidugi ei takista ja seda kirjutades tuleb mulle ka meelde, et me käisime ju täna Spot of Tallinnas ja ta hüppas seal svammimerre vähemalt 10 korda.. #aastaema?

Kuid tegelikult tuleks ilmselt talle sobiv trenn leida küll, sest energiat tal on ja ta on väga tubli tegelikult ka – jaksab joosta, hüpata, ronida. Ilmselt ta sinna pallimängude kanti kipub tulevikus ikka minema aga me talle midagi suruma ei plaani hakata. Jube lahe oleks, kui ta tantsida oskaks aga tundub, et tal on ikka ka piisavalt suur elevant kõrvale astunud, nii et teda see minu plaan eriti ei huvita. Raido arust on ju ainus pallimäng korvpall ja Robinile õnneks tegelikult see ka meeldib. Samas tundub mulle endale, et ta on jalkast palju suuremas vaimustuses, nii et sellepärast pallimängud olekski hea – siis näeks mille vastu tal suurem huvi ikkagi tekib. Trennid ilmselt jäävad meil ikka Audentesesse, sest tundub, et kõik tuttavad on sinna treeneriks sattunud ja palju kergem on last siis ju jätta.

Sünnipäevaks küsis Robin sel aastal pooltelt külalistelt raha. Mina olin nõus. No kohe väga nõus. Meil ei ole vaja enam legosid, väiksemaid mänguasju või lauamänge. Robin mängib konkreetselt väga väheste asjadega ja tal on plaan koguda raha mootorratta jaoks. Minu arust on palju parem koguda raha millegi suurema jaoks, kui saada kokku 15 mänguasja, millest on rõõmu vaid paariks nädalaks. Kui vaja kingin ka ise lastele raha ja ei näe selles üldse mitte midagi imelikku. Robin ostis enda raha eest endale mootoriga nerfi ning ülejäänud läks kassasse ootama. Kuna jõulud on nagunii lähedal ja ma teadsin, et Jõuluvana raha tuua ei saa, siis lahedaid asju saab ta nagunii juba mõne kuu pärast 🙂

Kurb on see, et Robin hakkab kaotama usku Jõuluvanasse, sest paljud sõbrad ütlevad, et emmed on ise päkapikud ja issid jõuluvanad. Mina ikka üritan veel, et ta natukene usuks. Ma tean, et see on ju tegelikult vale aga.. natukene peab maagiat ikka olema! Hambahaldjast, pühadejänest, halloweeni ja muid tegelasi meil kodus küll pole aga.. las päkapikud ikka olla! Ma tean, et varsti tuleb sel teemal nagunii pikemalt vestelda ja talle kõike selgitada, kuid veel sel aastal ma tahan näha sära tema silmades, kui ”päkapikk” ta mõnele kirjale vastab. Eelmistel aastal kirjutas päkapikk iga päev talle ühe väikese kirja ka ning see aitas väga hästi! Selle kirjaga sai natukene kohe südametunnistusele koputada ja kiita või hoopis mõtlema panna, kui vaja. Sel aastal plaanin kirjad niimoodi lihtsalt kirjutada, et ta ise saaks need kokku lugeda.

Praegu magab aga Robin sügavat und ja homme läheb ta ühe uue sõbra juurde pooleks päevaks külla. Kell 20 pandi juba asjad kokku ja ootama, nii et tundub, et elevus on suur. Ses suhtes on mul hea meel, et kuigi vahel Robin eputab ja häbeneb ning pelgab, siis üldiselt leiab ta ikkagi sõpru pigem kiiresti ja on seltsiv tegelane. Ma arvan, et nii on lihtsalt elus kergem, sest.. vaadake või mind ennast 😉

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: