Henri 1a6k 

Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Alles oli Henri poole aastane, siis juba aastane ja nüüd juba ÜKS JA POOL!

Henri on kogu aeg olnud selline mõnus laps. Ei saa öelda, et meil oleks nüüd olnud kuidagi väga-väga lihtne temaga aga ei saa kurta ka. On olnud raskemaid perioode ja kergemaid perioode, kuid Hentsu ise on alati olnud väga nunnu ja tore poiss! 🙂 Kuid natukene täpsemalt ka.

Magab Henri ühe päevaune juba mitu aega. Keskmiselt 1,5-3 tundi. Täna näiteks 4,5 tundi ja siis ma pidin ta äratama. Ta on haiguse tõttu üsna väsinud, nii et puhkas natukene järele. Magab enda voodis, meie toas. Magama jäämisega on lood kuidas kunagi. Enne haigust jäi väga ilusti ise magama. Praegu vahel jääb ise, vahel tahab enne piima juua. Mina üldiselt tema kõrval seal toas ei ole, Raido ikka vahel on. Õhtuti läheb magama 20:30 paiku ja ärkame umbes 8. Vahel magame 9ni, nüüd haiguse tõttu oleme ka kell 7 juba ringi tuigerdanud.

Sööb Henri pigem üsna hea meelega aga samuti – haigus on praegu natukene oma töö teinud. Kuna tal ka olid suus villid, siis joogijogurt oli hea asi, mida anda ja nüüd ta vist ainult seda tahakski. Üldiselt ma ikka niisama ei anna ja pigem peale toitu, kuid vahel on mõistlikum alla anda 🙂 Muidu on ta lemmikud vist pigem erinevad supid ikka. Lõhesupp, kanasupp, frikadellisupp. Liha kohta ma ei oska kommenteerida, kuna me kodus väga vähe sööme konkreetselt liha. Veisehakkliha sööb toidu sees küll. Kanaga on suhted sellised, et oleneb täiesti tujust. Täna sõime kanapastat ja läks kõik käiku. Kanapastat sööbki ka üsna hea meelega, samuti muidugi värsket kurki, muna, peekonit, neljavilja putru, jäätist! See viimane on muidugi absoluutne lemmik ja minu arust Raido annab neile jätsi liiga tihti aga mis ma siin keelata ka saan, kui ma ise vahel alles siis koju jõuan, kui lapsed magavad. Ja tegelikult ma olen pigem üks nendest emadest, kes üleliia palju ei muretse ka. Kui päeval on juba kaks toidukorda soojad, soolased ja korralikud, siis on täitsa okei. Joogi osas armastab Henri vett ja joogijogurtit, mahla meil kodus väga tihti ei ole. Ükskord jõi kõrrega minu cocat ja ehmatas väga ära. Samas mingisugust Eesti õunalimpsi on ka proovinud ja seda oleks ikka veel tahtnud. Aga ei saanud :)Süüa oskab Henri ise nii lusika, kui kahvliga juba tükk aega. Ikka kukub vahel toitu sülle ja lendab põrandale aga see on paratamatus.

Iseloom on Henril kange. No ikka väga kange. Ta on hästi tore, rõõmus, leplik ja nunnu laps aga tal hakkas see kohutav kahene juba üheselt pihta lihtsalt. Tal on MEELETU vajadus ikka iga oma tahtmine saada ja ta jonnib kõige ehtsamas mõttes üldse. Kui Robin oleks niiimoodi teinud, siis ma oleks vist hulluks läinud aga Henriga ma küll vahel vihastan aga enamasti lihtsalt.. ma ei teagi.. ei lase sel kuidagi end häirida? Pakun muud tegevust, proovin tähelepanu mujale juhtida aga kui ikka ei aita, siis lasen tal jonni ära jonnida, võtan sülle või teen pai ja elame oma elu edasi. Aga no MILLISED häälepaelad sellel lapsel on. Ja liigutused! Käed paneb näo ette, keerab sulle solvunult selja, jookseb seina äärde seisma, paneb pea vaiba sisse peitu.. Oh, draamat jätkub. Ja siis tuleb ja naeratab. Ütleb OPA ja ronib sülle ning hakkab naerma. Oh seda väikese inimese väikest elu 🙂

Hommikujooga 🙂

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: