Hull omaette pobiseja

Sellise pealkirja järgi võiks arvata, et ma räägin teile ühe väga naljaka loo sellest, kuidas ma puutusin kuskil kokku mingi hulluga, kes omaette pobises aga ei, kahjuks mitte. Või õnneks. Hull omaette pobiseja olen nimelt ma ise.

Eks ma tean küll, et ma räägin päris palju endaga. Näiteks autoga sõites ma vabalt harjutan oma Oscari võidukõnet ja laulan kaasas või panen raadio kinni ja lihtsalt olen Adele. Sama moodi ma Raidole pobisen kodus aegajalt asju, sest ma nagu tahan neid öelda aga ma otseselt ei taha, et ta kuuleks, et ma neid ütlen. Pole kindel, kas see on mingi naiste asi või hullude asi..

Viimasel ajal olen aga täheldanud, et ma räägin ju kogu aeg. Seda ma tean nagunii, et ma VÄGA palju räägin,  ei loe kas seltskond on võõras või oma, viisakas või vähem viisakas. Kui on kellega rääkida, siis no problemo, ma räägin kohe ära, mis vaja rääkida. Nüüd aga olen aru saanud, et ma räägin tõesti KOGU AEG. Mitte nii, et lihtsalt palju vaid KOGU AEG! Mu suu ei ole mitte kunagi kinni. Kõige hullemaks teeb selle siiski vist see, et ma olen PÄRIS palju aega siiski üksinda, mis tähendab, et ma räägingi lihtsalt endaga. Või näiteks eile õhtul kontoris rääkisin ma: enda arvutiga, omniva e-teenindusega, kastidega, siltidega mida ma kleepisin ja lihtsalt iseenedaga. Kõige tüüpilisem on see, kui ma panen tooteid kastidesse ja siis ma seal vaatan oma tabelit ja arutan, et mis kuhu ja kellele läheb.

Möödunud nädalal üks kontorikaaslane kommenteeris ka, et Kristi, sa ju päriselt kogu aeg pobised midagi. Küsisin ka, et kas see on väga halb? Ta on päris aus ja ütles, et vahepeal tahaks öelda küll, et no ole ometigi vakka ja misssa kobised seal aga enamasti on õnneks vahva. Proovin nüüd siiski end ikkagi kontoris veits talitseda, sest mind ennast ajaks küll närvi, kui ma kõrvalt kuulesin teksti, mida ma ise räägin. Näiteks ”noh, kleepsukene, tulid printerist välja jah, nüüd paneme sulle liimi peale ja siis kleebime su karbile.. või kastile? kas see on karp? või kast? või pakend? noh, karbikene, mis sa nüüd siis ikkagi oled, kuidas su ema sind siis kutsub?” Ausalt, selline vestlus oli alles eile õhtul mul ühel pakkimise hetkel. Õnneks siis oli kell juba 20 ja ma olin kontoris üksinda.

Täpselt sama moodi räägin ma poes ka iseenedaga. Võiks arvata, et ma siis avalikus kohas ikkagi suudan end talitseda ja saan aru, et teised vaatavad ehk viltu aga eip, seal on sama moodi. Alles üleeile olin ma üksinda Rimis. See on lukusus emadele üleüldse, kui neil on võimalus käia üksinda rahulikult toidupoes. Ostsin vajalikke asju ja panin seal neid korvi ning märkamatult jälle vestlesin KT-ga (loe: kõige targemaga: loe: iseendaga). ”A kus nad selle pesto nüüd siis pannud on? See oli ju enne kindlasti seal kassade pool aga enam ei ole.. Nüüd ma pean otsima ja käima ringi ja minema küsima, sest nad ei või panna siia silti, et pesto on teises kohas!”

Ei teagi tõesti, kas ma olen täitsa hull?  Sest ma olen palju näinud küll neid natukene hullukesi vanakesi, kes ringi käivad ja muudkui pobisevad. Ma omaarust veel väga vana pole ka, nii et hirmuga mõtlen, et mis nüüd siis saab, kui ma näiteks 7o olen? Kas ma siis räägin juba valju häälega igal pool ja ehk lausa oma ”sõpradega”, keda teised ei näe? Sest avalikus kohas laulmine on ka kahjuks üsna tavaline nähtus mu puhul. Nooremana, kui ma bussiga veel koolis käisin, siis ma pidevalt klapid peas laulsin kaasa. Nägin küll, et teised vaatasid aga see mind ei seganud. Ja.. Kui ma praegu mõtlen, siis ega mind see ka sega, kui teised vaatavadki, et ma räägin endaga ja olen hull. Kah mul asi, mis need teised vaatavad.

Huvitav oleks aga teada kas teised ka räägivad niimoodi? Ma olen ainus? Kogu maaaaaailmassss?

3 Comments (+add yours?)

  1. Nell
    Dec 10, 2016 @ 15:49:52

    Mina häälega iseendaga ei räägi, pigem mängis mõttes läbi dialooge erinevates olukordades ja erinevate inimestega. Veidi häiriv on siis kui peas läbi mängitud olukord päriselt kätte jõuab aga vestluskaaslane üldse ei vasta minu mõeldud.

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: