Mu kõige suurema tahtejõuga sõbranna

Mõned postitused tagasi ma kirjutasin oma Kaijast ja oma Kristast. Mõlemad nii erilised ja toredad, mulle nii tähtsad. Tänase postituse pühendan ma aga ainult Kristale ja olen kindel, et Kaija kirjutab sellele noogutades alla.

Meid Kristaga ühendas tutvuse alguses üsna vähe asju: me mõlemad oleme kaalude tähtkujust, mõlemal on laps jaaaaaaaaa me mõlemad armastame veini juua ja süüa. Kui lapsed suuremaks said, siis me proovisime ikka aegaejalt leida ühiseid õhtuid, et koos veini juua ja rämpsu süüa ning elust rääkida. Me oleme veiniga mööda saatnud nii hästi lõbusaid tähistamisi, kui kurvemaid istumisi. Oleme rasketel aegadel ikka teineteise jaoks olemas olnud ja teineteise klaasi täis kallanud. Eriti kehval ajal oleme isegi koos ühe suitsu teinud, kuigi me mõlemad enam ammu suitsu ei tee. Vahel lihtsalt on selliseid aegu, mis parata.

Mida aeg edasi, seda rohkem me kasvasime kokku aga kasvasime ka individuaalselt. Mina jäin uuesti rasedaks, sündis Henri ja kogu selle perioodi ma ju veini ei joonud. Õnneks oli selleks ajaks meid Kristaga ühendama hakanud lihtsalt aus ja siiras sõprus, meie kõik ühised tegemised koos Kaijaga ja sajad samad mälestused. Tuli välja, et enam ei olnudki vein see asi, mis meid ühendas. Ärge saage nüüd kohe päris valesti ka aru. Ega me ei saanud iga päev kokku ja ei hakanud veini jooma. Üleüldse mitte, pigem juhtus seda tegelikult harva, kuid lihtsalt oli nii, et kui me päris alguses rääkisime, kes mida imetamise ajal igatseb, siis me mõlemad julgesime veini nimetada. Olime vähemalt ausad.

Sel ajal, kui mina olin paks nagu emavaal, vaarusin ringi ja sõin päevas 3 Kismetit otsustas Krista, et on aeg ellu viia enda unistus ja lõpuks ometi teha trenni niimoodi, et julgeks bikiinid selga tõmmata, lavale minna ja end hinnata lasta. Ma arvan, et see oli äkki umbes 1,5-aastat tagasi. Ausalt öeldes – ega ma nüüd ei arvanud, et ta päriselt ka kohe ree peale saab. Me olime enne ühiselt andnud iga pühapäev lubaduse hakata korralikult sööma ja trenni tegema. Tavaliselt murdusin mina teisipäeval ja Krista umbes neljapäeval. Sel korral aga Krista.. ei murdunudki. Vahepeal küll korra eksis või patustas aga üldiselt.. oli nii tubli ja järjekindel!

Ja siis märkamatult oli nii juhtunud, et möödas oli umbes terve aasta ja Krista oli oma elu parimas vormis ja mina olin.. üldse mitte mingis vormis. Kui siis ümmarguses. Ja kui muidu ma vaatan neid fitness tsikke ja mõtlen, et k*rat.. tahaks ka ja olen veits kade, siis Kristat vaadates ma ei olnudki kade. Minu egoistlik iseloom ei saanud kohe aru, et mis toimub aga siis ma jõudsin selgele nägemusele: ma olin uhke! Niii niiii niiii uhke olin Krista üle, sest ta oli tõesti tubli!

Praeguseks ei ole Krista enam tubli. MINU jaoks on see ebainimlik, mis moodi see naine teeb ja mida ta teeb. Milline normaalne inimene on enne kella 6-te hommikul keset Mustamäge sörkimas ja käib veel peale seda Spartas 1,5 tundi vahel trennis ka? Õige vastus: see polegi päris normaalne inimene, see on see va Krista, kelle sees hakkas õigel ajal lihtsalt kasvama mingi tohutu tahtejõupuu. Nüüd on see täiesti normaalne, et Krista on iga päev jõudnud teha väikese aeroobse treeningu, käia jõusaalis, teha 8 tundi tööd, käia mingil it-koolitusel ja teha elumegaväga raske eksam, viia laps trenni ja valmistada kolm toidukorda. Kusjuures endale tuleb ju veel teha teine toit, mis lapsele. Selle kõige vahepeal jõuab Krista mu lastele mütsid valmis kududa, koduse majapidamise korras hoida, pesu pesta ja enda Elmo laadima viia, sest külmaga tuleb seda ju tihedamini laadida.

Noh ja siis ma kell 14 päeval vaatan ennast mõni päev ja mõtlen, et.. eee.. ma olen ikka tuduriietes vä? Päriselt vä? Piinlik. No ikka tõsiselt piinlik hakkab. Mul on kohe mitmel põhjusel nii hea meel, et mul on selline sõbranna. Esiteks kuna ta näeb niii ilus välja. Teiseks kuna ta motiveerib mind ka veits normaalsemalt sööma. Kolmandaks on sellise inimese kõrval väga raske vinguda. Sest Krista ei vingu. No eks ta vahel ütleb moka otsast, et nats on raske. Teine kord ütleb, et aega on veitsa vähe. Aga muidu ei. Krista ei vingu. Krista teeb vaikselt oma asja. Mõni kord me ikka räägime, et kes mida päeval tegi. Krista omasse mahubki normaalsel päeval umbes 2 tundi trenni, töö, kehastuudio protseduurid, lapse trenni viimine, toidutegemine ja viis asja veel. Ja mul on: äääääääm, ma andsin Henrile Põnni valmispüreed!

Ja lisaks sellele käis Krista täna Riias võistlustel. Ma ei hakka üldse rääkimagi milline ettevalmistus on enne seda lavale minekut. Ma ei mõtle seda KUUDE KAUPA trenni tegemist ja ranget söögikava vaid neid küüsi, juukseid, ripsmeid jne. Krista naudib seda, see on midagi, mis talle meeldib ja sellepärast meeldib see mulle ja Kaijale ka. Ma isiklikult pean tunnistama, et ma.. ei saa aru vist sellest. Ma ei taha, et see kõlaks halvasti, sest ma ei mõtle seda üldse kuidagi halvasti. Ma ise seda teha ei tahaks, lihtsalt nii ongi. Kõigil on erinevad unistused, see ei ole minu oma. Aga see on Krista oma ja sellepärast ma olen täiega valmis istuma järgmine laupäev seal saalis, vaatama neid musklis mehi ja naisi ning karjuma Krista lavale tuleku ajal KRISTAAAAA, YOU ROCK!

Kuid ma hakkasin rääkima hoopis tänasest, sest Kristal olid Riias võistlused. Tulemused ei olnud sellised nagu ta ise ootas. Nagu meie ka ootasime. Kui ma seda nägin, siis ma mõtlesin, et oih.. mis ma nüüd ütlen? Ma ju ei taha ,et ta oleks kurb! Appi, kuidas ma tahan, et tal läheks nii hästi nagu ta ise loodab! Ei läinud, mis iganes põhjusel. Mina ja Kaija ikka lohutasime kohe, et ta on ikkagi maailma kõige tublim, ta on nii tubli ja meie jaoks võitja. Mõtlesin, et Krista kirjutab nüüd, et minge kõik p***** ja tema enam ei mängi. Aga Krista ütles hoopis, et nüüd tuleb lihtsalt veel pingutada.. USKUMATU inimene.

Meie kallis Krista on kõige-kõige-kõige tublim. Kõikidel sünnipäevadel on ta koogist ja salatist mööda vaadanud, teiste nöökimise peale ainult naernud ja seda motivatsioonina kasutanud ning igast raskusest üle saanud oma ilusa naeratusega. Nii läheb edasi ka. Nii, et pange vaim valmis.. siit tuleb võitja 😉

170916_51

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: