Kiri. Mu Robinile. Mu mõtetest ja valust ja rõõmust ja kõigest, mis mu sees.

Sul ei ole aimugi, kui palju ma sind armastan. Sul ei saagi olla, sa oled veel nii väike ega saa sellest korralikult aru. Ma armastan sind nii palju, et süda läheb lõhki ja mul on NII valus, kui me vaidleme ja kakleme. Miks sa ei kuula? Miks ma räägin ühte asja sada korda ja sa ikka unustad selle ära? Kas sa ei kuule, kui ma räägin? Kas sa kuuled aga sulle ei lähe korda? Miks on see naljakas, kui ma sind keelan? Miks sa ei või wc-s ära käia, kui ma palun sul seal ära käia ja ütlen, et me ei tee sõidu ajal selleks eraldi peatust, sest sul on pissihäda? Miks?

Ma olen proovinud ju kogu aeg nii palju. Ma tean, ma tean kallis, et sina proovid ka. Sa ütlesid ju ise ka, et sa alati proovid aga kogu aeg ei tule välja. Mul ka! Ma koguaeg proovin aga alati ei tule välja ja see on nii kurb. Ma ei taha, et me peame vaidlema. Ma lausa vihkan seda, kui me hakkame vaidlema või kui sa vihastad asja peale, mis pole vihastamist väärt. Ma ei taha sinu tunnetest üle sõita, ma ei taha sulle öelda, kuidas sa pead tundma, ma ei taha sulle mitte kunagi, mitte eluski, mitte midagi halba. Ma tahan, et sul oleks hea. Ma tahan, et iga päev sinu elus oleks täiuslik. Ma tean, et sellist asja ei saa aga ma tahan seda ikkagi. Ma loodan sellele iga päev, ma unistan sellest, oleksin ma usklik, ma palvetaks selle nimel

Ma saan aru, et sa oled väikene. Ma ju tean, ma mäletan täpselt ka seda, kui väike sa olid siis, kui sind mulle sülle pandi. Vahel sa tundud mulle ikka täpselt sama väiksena. Näiteks siis, kui sa saad päriselt haiget või kui sa kardad. See viimane on kõige hirmsam üldse, sest ta oled siis niii abitu ja siiras, ma annaks kõik, et sa ei peaks elus kunagi hirmu tundma, et sinu ees oleksid valla kõik uksed, et päike koliks sinu põue elama, sa oleksid alati vapper ja sul poleks mitte midagi, mida karta. Ma annaksin kõik, et elaksime maailmas, kus ükski laps ei peaks kartma, kus olekski ainult lilled, liblikad ja ükssarved.

Kuid teine päev ei ole sa üldse nii väike. Sa oled suur ja asjalik inimene, me saame vestelda rahast, tööst, elust ja surmast, filmidest ja naljadest. Sa saad naljast aru, sa oskad nalja teha. Miks sa ei tea aga millal lõpetada? Miks lõppeb sinu nali alati minu mitte kuulamisega? Miks ei saa sinu nali otsa vaid kestab kuni mina olen vihane ja sina naerad juba sellepärast, et sa ei oska enam mitte midagi muud teha? Ma ei taha, et need naljad oleksid sellised. Ma tahan, et me saaksime koos naerda ja nalja teha ning peale seda ikka rahulikult hambaid pesema minna. Ma ei jaksa sulle nelisada korda öelda, et aitab nüüd küll, palun lõpeta ära, palun saa aru, PALUN KUULA MIND!!! Ma palun sind, et vaata mulle otsa, vaata mulle silma, ole paigal ja lihtsalt palun kuula mind. Miks sa mind ei kuula?

Ma tean, et sa kuuled. Ma tean, et sa saad aru. Vähemalt suuremast osast sa ju saad aru. Sa oled tegelikult no ebareaalselt tark ja taibukas, sa oled vaimustav ja fantastiline aga miks sa mind ei kuula? Miks lähevad kõik asjad sinu jaoks liiga kaugele? Miks tunned sa vajadust lüüa last? Ma tean, MA TEAN, et tema lükkas sind ja sa said haiget aga miks sa teda vastu lööd? Sa ju tead, et ta on ikka su sõber, see juhtus kogemata, mänguhoos ja sinul on ka nii juhtunud. Miks sa näed teiste vigu aga mitte enda omasid?

Sest sa oled väike. Ma tean. Ma saan aru. Aga samas ma ei saa ja see teeb nii kurvaks. Miks ma ei oska sind alati mõista? Miks on minu kannatusel ka piir? Miks me ei jõuagi vahel ühisele lainele? Miks sa pead magama minema ilma unejututa, sest sa EI KUULA kui ma olen nüüd juba viissada korda palunud, et lähme pesema hambad puhtaks? Kõige hullem on see, et sa isegi ei karju, ei kisa, ei jonni, sa pole millegipärast närvis, sul pole põhjust ka kuri või kurb või solvunud olla. Sa lihtsalt ei kuule. Kas sa ei austa mind? Kas sa tead, mida see üldse tähendab? Kas sa saad sellest aru?

Kas see on naljakas, kui ma vaatan sulle kurvalt otsa? Kas sa naerad? Miks sa naerad? Kas see on sinu kaitserefleks või ma lihtsalt olengi su silmis vahel mingi tola? Ma tunnen end küll praegu niimoodi. Ma tunnen end kurvana, et sa ei kuula, tunnen end õnnelikuna, et sa oled k*radi isepäine, tunnen end üksinda oma mures, sest tundub, et kõigil teistel on oma lastega ideaalne suhe. Miks meil ei ole? Või kas teistel tegelikult ka pole? Ja sel samal hetkel, kui ma seda mõtlen, võid sa võtta kätte mu käe, silitada seda ja sosistada mulle keset filmi kõrva, et sa armastad mind.

Ma saan nüüd aru. Meie sinuga oleme väga sarnased. Vahel liiga sarnased, et koos toimida. Vahel liiga ühesugused, et teineteist mõista ja lausa välja kannatada. Me peame vahel olema eraldi. Peame korraks hingama, aja maha võtma, peame mõlemad eemale vaatama. Me vajame aega, et enda tundeid sorteerida, me ei saa käigu pealt ennast pidurdada, me tunneme kõiki tundeid kogu täiega, meil ei ole vahepealset varianti, on kõik või mitte midagi. Me oleme ühest ja samast puust, me elame üle teineteise rõõmu ja valu, me võidame ja kaotame koos, me hingame ühes rütmis.

Meil pole ideaalne suhe. Meil on päris suhe. Me oleme päris inimesed, me ei karda teineteisele enda tundeid näidata. Ma ei karda sinu ees solvuda või nutta või kurb olla. Ma ehk peaksin aga ma ei suuda nii, ma ei oska. Me oleme lihtsalt tegelikult nii üks, et see tundub lausa kummaline. Kuid tegelikult ju pole. Vahel mulle tundub, et mul on su vennaga lähedasem suhe ja ma tunnen end sellepärast süüdi. Tegelikult pole see suhe lähedasem, see on lihtsalt teistusugune. Minu suhtes teie mõlemaga on nii palju sarnast aga veel rohkem on ka erinevat. Meie sinuga.. see on midagi, mis toob meis mõlemas välja parima ja halvima. Me veel õpime sellega kohanema. Me kasvame koos. Ja nagu ma ikka jõuan alati välja oma tõeni – sina oled minu suurim õpetaja siin elus. Ma ei tohi seda lihtsalt ära unustada. Aitäh, mu kallis Robin.

170916_13

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: