Robin on 5

Ma ei suuda seda uskuda.

5.

Viis.

Viiiis!

Kuhu küll aeg kaob?

Tänast päeva alustasime me sellega, et viisime Robinile voodisse tordi ja väikese kingituse. Oma suure kingituse ehk bensiiniga atv nagu ta ise seda alati nimetab, sai ta kätte juba varem, et saaks sellega võimalikult kaua ringi sõita. Robin teadis ka seda ja ei lootnudki täna suurt kingitust saada. Oli väga rahul, et tordiküünla sai voodis ära puhuda, isegi torti süüa ei tahtnud.

Lasteaeda viisime selle päeva puhul muffineid. Küpsetasin eelmisel õhtul muffinid valmis, hommikul panin neile kreemiks peale toorjuustu, vahukoore ja vanilje segu. Muffineid me ära ei kaunistanud, vaid saatsime lasteaeda koos muffinitega palju erinevaid kaunistusi, nii et iga laps sai oma koogikese ise ära kaunistada. Õpetaja ütles, et see oli täielik hitt-tegevus, kõik nohisesid vaikselt ja toimetasid tublisti.

Proovime ikka Robini pidu pidada õigel päeval ja nii ka täna. Valisin selleks välja Väike Linn mängutoa Kopli tänaval. See oli üsna uus ja jättis piltidelt väga hea mulje, koha peale ma vaatama ei hakanudki minema. Kokkuvõttes võib öelda, et jäime valikuga väga rahule. Koht on uus, üsna avar, tegevust on mõnusalt ja ta näeb väga armas välja. Lisaks on see kahest osast koosnev, nii et suuremat pidu saab lausa 500 m2-l alal pidada. Meie kasutasime vaid ühte poolt, kus olid kaks eraldi puidust majakest: ühes all pood, üleval juuksurisalong, teises.. ma ei teagi, kuidas seda nimetada, kontor vist? Seal olid päris arvutiklaviatuurid ja ekraanid, mapid ja muud tööks vajalikud asjad. Lastele mängutuba väga meeldis. Eriti kift oli, et seal oli eraldi jalkasaal ka. Seal olid ka kossukorvid ja muud spordivahendid, nii et vahepeal sai ikka täiega ringi joosta, hüpata ja karata.

Kuna meil läks hästi kiireks, siis me täna ujumistrenni ise Robinile järgi ei läinudki, nii et sõbranna ema tõi tema ka kohe ära mängutuppa. Meie ise jäime sel korral natukene lausa hiljaks, sest olime suures ummikus. Ja peaaegu kõik teised ka hilinesid. Kohta oli kerge üles leida, kuid sissepääsu ei märganud alguses mitte keegi. Robin vahetas riideid niimoodi, et vahepeal mängis ja jooksis bokserites ringi, nii et mitte just kõige esinduslikum.. aga samas.. kõik olid ju sõbrad, pole hullu midagi!

Pidu oli, nagu arvata oligi, megalahe. Lapsed hullasid, jooksid, kriiskasid, kõik olid sõbralikud ja vahvad. Keegi poetas vahepeal jonnipisara, Henri kadus kuskile ära, Raido oli mures, et toitu on liiga vähe (jäi üle ilmselgelt) ja kõik sädistasid ringi. Krisse oli kaameraga kohal ja sel korral olime varunud ka pulga otsas olevaid lipsukesi ja musisuusid ning poseerisime vahepeal talle. Kui keegi talle parasjagu ei poseerinud, siis pildistas ta lapsi mänguhoos. Koju jõudsime hilja, avasime ühe kingituse ja lapsed vajusid voodisse tuttu.

Robin on maailma armas, kallis kullatükk. Meie väikene maailma ime 🙂

Emme pisikene inimene!

170916_12

170916_15

170916_40

170916_41

Sõbrad.. juba 5 aastat!

170916_73

170916_74

Pilti tegi Kristi Kullerkupp

2 Comments (+add yours?)

  1. Jaana K
    Oct 16, 2016 @ 19:28:46

    Palju õnne😊

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: