Minu keha

Imelik on sellist pealkirja panna. Tundub nagu ma tahaksin täpselt teile rääkida, mis mõõdus ma olen näiteks aga sellist plaani mul tegelikult pole. Põhjus ka lihtne – ma ei ole hetkel peeglisse vaadates täiesti rahul. Nutma ei hakka, masendusse see mind ei aja aga rahul ka ei ole. Seepärast otsustasin reedel, et vist võiks juba aidata sellest laisklemisest ja viisakas oleks end jälle jooksurajale tagasi saada. Nii ma tegin. Vaevaliselt. Ja eile veel vaevalisemalt. Ja täna ka. 

Täna käisin ma Nõmme Rabajooksul, mis kn 6,3km pikk ja selline mõnus rahvajooks. Ma olen ko-ko-kohutavas vormis ja jooksin koos laste ja vanuritega. Mind motiveeris minuga samas rütmis jooksev eelkooliealine poiss. Ta oli nii tubli! Mitte kordagi ta selle aja jooksul ei puhanud ega kõndinud, suurem osa jooksust oli ta minust ees pool. Mõtlesin, et kui tema kõnnib, ma kõnnin ka! Jalad olid valusad eelmistest päevadest ja uni oli ka. Aga ta ei kõndinudki! Ja kuidas ma siis ise seisma jään, kui laps mu ees edasi kihutab? Jooksmine on ju nii suures osas su enda peas kinni ja ütlesin siis endale, et kannata ära ja ära ole tossike. Hakkama sain. Mitte küll väga kiiresti aga ikkagi sain. 5nda kilomeetri aeg oli mul 6:17 ja siis läks see poiss mul eest täiesti ära ka. Saate aru? Nii väike ja no niimoodi jooksis? Keskmine km aeg tuli tal ilmselt 6 min kanti ja minu meelest on see ikka uhke saavutus. 

Ja eks ma olen ise ka rahul, et end jooksma vedasin. Palju ei jaksa ja ega see polegi praegu eesmärk. 3 päevaga olen jooksnud 17km ja see on alustuseks täitsa hea. Homme ilmselt puhkan, sest tunnen, et jalad on ikka veits läbi. Tahtsin lõunat magada aga jalad tuikasid ja ei jäänudki korralikult magama. Kuna eelnevatel päevadel on tuul ka nii suur olnud, siis pea ka valutab. Jooksen küll mütsiga aga isegi see ei aita. Vastutuult jooksmine on olnud väga vaevaline ikka. Unetunde on ka viimasel ajal vähem olnud. Samas on peale jooksu tunne alati värskem, kui jooksma minnes. Ja õhtul tuleb uni sügav ja hea. 

Nagu öeldud siis motiveeris mind uuesti jooksurajale astuma see, et peeglist vaatab mulle vastu keegi hästi minu moodi aga.. pehmem inimene. Ma ei ole ju kunagi olnud väga heas vormis aga tunnen, et viimane poolaasta on kuidagi eriti laiskus peal olnud. Nagu enamus naisterahvastel vist koguneb ka mul kõik üleliigne kõhupiirkonda. Mind hakkas väga häirima, et teksased on jalas “liiga parajad”. Mulle meeldib, kui on ikka natukene ruumi, mitte nii, et nööpi kinni pannes on tunne, et igaks juhuks vist täna sööma ei peaks. See viimane muide on rumal nali – sööma peab alati aga korralikult. Või nagu ma ise arvan – kõike võib aga teatud koguses. 

Mõtlesin eile aga naiste kehale üleüldse ja see on ikka nii hämmastav. Kuna paljudel tuttavatel on just lapsed sündinud ja nii mõnigi hakkab varsti sünnitama, siis on sellest kuidagi rohkem juttu ka olnud ja mind paneb ikka hämmastama kuidas mu keha sellist asja läbi teeb ja ikkagi üsna kiiresti taastub. Kui Robiniga oli mul umbes kaks nädalat ikkagi selline nõrgem ja kehvem olla ning ka istumine ei olnud mingi lust kohati, siis Henriga oli paari päevaga asi ikkagi pigem täitsa hästi. Tunne oli oma kehas üsna hea, kuigi tegelikult olin ma sel hetkel ikkagi enda kaalunormist kõvasti üle. Siis polnud sellest ka hullu – olin ju just sünnitanud. Aasta ja kolm kuid hiljem ma aga selle vabanduse taha peituda ei tahaks. 

Mis puutub üldse sünnitamisse, siis kuigi esimene oli üsna karm ja valus, sest ma ise tegin palju tööd enda kehale vastu, siis teisest on mul vaid nii ilusad mälestused. Nii uhke tunne tuleb ja silmad lähevad märjaks, sest tunnen, et tegin kõik endast oleneva, et minul ja lapsel oleks hea. Ja ma arvan, et meil mõlemal oligi nii hea, kui olla sai. Mul ei ole mingit hirmu selle ees, et kunagi peaks uuesti sünnitama. Ma pigem ootan seda uut kogemust väikese elevusega ja tean, et mu keha tõesti ongi nii tark, et ta aitab mul seda kõike teha, kui ma vaid oskan teda kuulata. Ja vastu selle pingutuse eest saad sa ju sellise ime.. 

Henri, 2 päeva väike


Robin, 5-päeva väike


Et enda kehas end hästi tunda ei ole mingit reeglit. Kõik ei vaja selleks ilusaid kõhulihaseid, c korviga rindu, peenikest pihta või ilusaid käsivarsi. Meil kõigil on erinevad ootused oma kehale ja ilu on ju nii lai mõiste. Ei saa enda keha võrrelda sõbranna kehaga, sest me oleme tegelikult ikkagi üsna erinevalt “ehitatud”. Kelle pikemad jalad, kes lihtsalt pikem. Mõnel väike talje ja suured rinnad, teisel laiad puusad ja kaasaantud trimmis tagumik. Oluline on, et ise kuulaksid ja õpiksid end oma kehas mugavalt tundma, mitte ei vaataks teisi ja mõtleks, et tahaks ka seda või teist või kolmandat. Unistada muidugi võib ja suusoojaks seda öelda aga enda elukvaliteeti või eneseuhkust ja armastust see segama ei tohiks ju hakata. Mina näiteks võin ausalt öelda, et mulle ei meeldi suured rinnad. Raseduse- ja imetamisaegne d-korv häiris mind alati ja ei sobinud minu arust mu kehakujule. Praegu väiksem c on täpselt selline mis minu enda arust mind kaunistab. 

Kuid mul on asju, mis mulle ei meeldi üldse oma keha puhul. Esiteks mu puusad, mis minu arust on naaaatukene liiga laiad. Mulle tundub, et nad mõlema rasedusega vajusidki natukene rohkem laiali ja nii nad nüüd on. See ei tekita minus viha ega pettumust enda suhtes aga nii lihtsalt on. Teine asi on mu reied, mis minu arust on mu säärtega võrreldes liiga suured. Või peaksid ehk sääred olema paksemad? Ma ei tea 🙂 Samas on mitu sõbrannat öelnud selle peale, et ma olen lihtsalt loll. Ja eks selles ole ka terake tõtt. Kuid ma arvan, et meil KÕIGIL on asju, mida me muudaks, kui väga lihtsalt seda teha saaks. Vahe vist ongi selles, et kui väga me neid asju muuta tahaks? Mina näiteks kuskile opilauale nende asjade pärast ei läheks. Toitumist oleksin küll nõus muutma natukene ja liigutama end ka rohkem, kuid that’s it. Nii palju need asjad mind pole kunagi häirinud, et ma kaaluks mingisuguseid ekstreemsemaid meetodeid. 


See vist on ikka naaaatukene paratamatu, et teatud asjad meie enda juures meile ei meeldi. See on see sotsiaalmeedia maailm, kus instagram on täis näiliselt imeilusaid ja vormis naisi, kes küpsetavad lastele ise kooke, käivad abikaasaga puhkamas, teevad trenni ja dringitavad sõbrannadega. Kuidagi automaatselt tekibki endale hetkeks tunne, et.. aga mina? Õnneks on see enamasti ikka vaid hetkeks, sest see on esiteks juba teada värk, et kellegi instagrami elu pole päriselu ja teiseks pole mõtet teisi kadestada, see enda elu paremaks ei tee. Sama moodi ka enda vormi mitte. Väga raske on tänapäeval vahel lihtsalt endaga rahul olla, sest latt on kuidagi kõrgele seatud. Aga kes ütles, et me peame kuuluma kuskile normi? Lati alla või peale? Tuleb selle kõige keskel ikka iseendaks jääda ja end armastada. Ja kui rahul ei ole, siis midagi ette võtta. 


Pildid minust on tehtud Birgit Varbalse poolt, kes oskab küll iga naise ilusaks pildistada. Ja sellisel buduaaripildistamisel on võimatu end halvasti tunda – sinus ärkab ellu midagi uut ja sa tunnedki end hästi, vabalt ja mõnusalt ning seda on ka piltidelt näha. 

Jutt sai kokku väga kaootiline.. Täpselt nagu ma ise. Mõnusat pühapäeva! 

4 Comments (+add yours?)

  1. olgakaju
    Oct 10, 2016 @ 06:15:07

    Mina olen üks nendest B-korvi naistest, kes terve elu kadestanud rinnakaid naisi… kuniks nüüd on rasedusega rinnad suuremad ja ja.. palun andke mu väikesed rinnad tagasi 😀 No igal pool jäävad ette, eriti spordis, ja enam pole nii, et koju jõudes esimene lemmikliigutus on rinnahoidjate eemaldamine.. Ehe näide, et ei tasu teisi kadestada ikka.

    Reply

  2. olgakaju
    Oct 10, 2016 @ 06:27:07

    Mul õnneks väga valusad mitte. Aga nii tore on (oli 😦 ) omada rindasid, mis ka ilma rinnahoidjata enamvähem viisakalt paigal püsivad 😀

    Reply

    • kristipere
      Oct 10, 2016 @ 06:48:43

      Oota veel. Kõige paremad on rinnad imetamise ajal 😀 Siis kui nad on natukene piima täis, nii umbes 4-5-6 kuu kus nad enam eriti paiste ei lähe. Aga pärast imetamist.. nii hea pidu enam siis pole 😀

      Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: