“Küll kolmas tuleb tütar!”

Mul on kaks poega. Kui ma neid vaatan, siis mul jätab süda teinekord lööke vahele. Nad lihtsalt on nii täiuslikud. Neil on pehme nahk, imearmsad väikesed suukesed, nii toredad nöbininad. Nad on lihtsalt imelised, ilusad ja niiiii kuradima armsad, et kogu armastus nende vastu lihtsalt ei mahu mu sisse vahel ära!

Kui ma Robinit ootama jäin, siis ma teadsin kohe, et tegu on poisiga. Tegelikult oleks õigem öelda, et ma ei olnud veel isegi rase, kui ma juba teadsin kuidagi ette, et ühel hetkel ma saan poja. Ma ei oska seda kuidagi selgitada, kuid nii lihtsalt oli. Kui rasedustestil oli kaks triipu ja aeg hakkas kätte jõudma, et ultrahelis sai lapse sugu teada, siis mõtlesin ma muidugi sellele, kes seal kõhus elada võiks. Mõtlesin sellele, et sisetunne ütleb, et on poiss ja olin väga õnnelik. Mõtlesin sellele, et on tüdruk ja.. olin sama õnnelik. Minu suurim hirm Robiniga LA UH-d tegema minnes oli see, et äkki midagi pole korras. Ma ei tea miks, kuid ma olin kuskilt lugenud midagi neeru probleemide kohta ja just seda ma kartsingi. Muidugi oli kõik õnneks korras ja kui arst seda ka ütles, et kõik on korras, siis olin ma sellise õnnemulli sees, et kõik muu kuidagi kumises ainult kõrvus. Natukene aega hiljem sain aru, et arst ütles, et kõhus pesitseb poiss ning kuigi ma olin selle üle õnnelik, siis eelkõige olin õnnelik, et tegu on terve lapsega.

Henrit ootama jäädes ja sellest teistele rääkides kuulsin ma mitmeid kordi aga küsimusi, et kas ma ise ikka ootan sel korral, et oleks tütar. Ma ei saanud kunagi sellest küsimusest aru ja ei saa siiani. Ma kahtlesin väga kas ma peaksin selle postituse kirjutama aga kuna tegu on minu mõtetega, mida keegi mulle otseselt ju pahaks panna ei saa, siis ma otsustasin seda siiski teha. Kuna ma tean, et on tõesti väga palju inimesi, kes just ootavad teatud soost last, siis ma ei taha neid solvata. Ma lihtsalt.. ei mõista neid. Ma ei mõista miks on oluline saada ühest kindlast soost last. Või kui see pole oluline, siis miks just see üks sugu on kuidagi ägedam, vahvam, armsam jne, kui teine. Ma saan aru, et võib olla tundub, et poistega ei oska mõni ema midagi ”peale hakata” ja isad tahavad ikka kellegagi ”poiste asju” teha, kuid üldjoontes jääb minu jaoks selline ootamine.. kummaliseks.

Seega, kui minult küsiti, kas ma LOODAN, et tuleb tüdruk, siis ma ütlesin alati, et ainus, mida ma loodan on terve laps. Ma tean, ma tean, see kõlab juba nii ära leierdatud lausega, kuid kui see on tõde, siis las see olla leierdatud tõde. Kas ma Henrit oodates mõtlesin sellele, et äkki on tüdruk? Muidugi mõtlesin. Ma vaatan siiani vahel neid väikeseid tüdrukute kleidikesi ja mõtlen, et appppi, kui nunnnuuuu! Kuid see pole selline tunne, et ma oleksin kuidagi kurb või pettunud, et mul pole tütart. Ma tõesõna pole isegi mõelnud, et ma võiksin millegipärast olla pettunud, et mõlemad minu lapsed on pojad. No te vaadake seda Henrit näiteks siin pildil ka.. halllooo, ta on NII ARMAS!

Nüüd aga oleme me jõudnud sinnani, et ma näen, kuidas vahel täiesti kummalised pooljuhututtavad või võõrad inimesed ”tunnevad mulle kaasa” ja vangutavad pead ning lausuvad: ehk kolmas tuleb ikka tütar! Ma ei oska kunagi sellele vastata. Kui tuleb, siis mul on selle üle siiralt hea meel. Oleks väga vahva, kui siin kambas oleks üks väike tüdruk ka. Kuid täpselt sama vahva oleks, kui selle kambaga liituks üks kift kutt. Minu ja ilmselt ka Raido jaoks on oluline, et me saaksime enda elu nii elada, et meie eludesse tuleks lihtsalt ühel õigel hetkel see kolmas laps. Olgu ta siis poiss või tüdruk. Ma ju tean, et see hetk, kui ta sülle pannakse esimest korda mulle, ma tunnen ainult rõõmu ja armastust, suurt soovi teda kaitsta ning tema eest hoolitseda ja ei mitte midagi muud. See väikene süütu hingekene ei saa kuidagi mulle pettumust valmistada, ma olen selles kindel.

Minu sõpruskonnas on palju väikseid lapsi. On peresid, kus on kaks tütart, on peresid, kus on kolm tütart, on peresid, kus on poeg ja tütar või kaks poega või kaks tütart ja üks poeg või kolm poega.. Ja ma võiksin seda nimistut lõputult vist jätkata. Kõik need lapsed on omamoodi ägedad. Need tüdrukud on täiega lahedad, need poisid on nii erinevad, kuid samal hetkel nii sarnased. Mõned tüdrukud on üldse poistega rohkem kokku hoidvamad ja mõned plikad on sellised kraaded, et vähe pole. Ja ma vaatan neid lapsi ja mõtlen, et appi, kui õnnelikud nad on! Neil on armastavad vanemad, mõnusad õed-vennad, ägedad sõbrad.. Nad kõik on siia ilma sündinud mingi põhjusega ja nad kõik on täpselt sellised nagu nad on, et midagi siia maailma juurde anda või õpetada. Olgu tegu poisi või tüdrukuga.

Ma ei taha hukka mõista. Ausalt. Ma arvan, et eks mu postitusest võis jääda küll kohati hukkamõistev tunne, kuid ega ma tegelikult seda ei taha. Ma tahtsin lihtsalt edasi anda enda tundeid ja mõtteid ning öelda, et ma isiklikult ei mõista miks oodatakse-loodetakse-tahetakse mingisugust konkreetsest soost last. Tegelikult see ju pole oluline? Sa ju armastad seda last nagunii rohkem, kui midagi muud ilmas. Mina armastan enda lapsi nii palju.. nii palju, et seda ei saa sõnadesse panna, seda tunnet teab iga lapsevanem nagunii. Seega laused nagu ”kolmas tuleb ehk tüdruk”, ”järgmine kord teisiti”, ”ehk kolmandaga veab” (need kõik on laused, mida mulle on päriselt sel teemal öeldud) on sellised, mida mulle kunagi ütlema ei peaks. Pole lihtsalt tarvis. Ma tunnen ennast õnnelikuna igal juhul. Ja uhkena. Et mul on lapsed, kes on rõõmsad, targad, terved, lõbusad ja mul on võimalus neile emaks olla.

9 Comments (+add yours?)

  1. Saana
    Oct 03, 2016 @ 18:16:03

    Mina ei tundnud end üldse puudutatuna või kuidagi solvatuna, kuigi mina olin just see, kes täiega lootis, et teine oleks tüdruk. Lihtsalt sellepärast, et poiss juba olemas ning tüdruk tundus nö uus ja huvitav. No aga tuleb poiss 😀 Mis on ka väga lahe muidugi!

    Aga ma sisimas siiski tahaksin tütar ka saada, kuigi idee kolmest lapsest (ega see kolmas ju ei pruugi ka tüdruk olla :D) tundub väga hirmutav. Lihtsalt tahaks saada mõlemat sugu, et oleks olemas nii tütar kui poeg (pojad), saaks nii poiste kui ka tüdrukute asju ajada, hehe.

    Reply

    • kristipere
      Oct 03, 2016 @ 18:54:13

      Väga tore, et suudad ju teemast rääkida kuigi tundsid end ehk jutus ära ega solvunud. Ma arvan, et see on terve mõistuse tunnus 🙂
      Mul on hea meel, et teil on teise poja üle samuti hea meel ja oota vaid, kus varsti saab teil alles nalja 😉

      Reply

  2. Cherry
    Oct 03, 2016 @ 18:51:07

    Heh, nagu minu motted oled kirja pannud! Mul ka kaks poega, 4 aastane ja 4 kuune ja ma ei vahetaks seda millegi muu vastu. Kaks venda on maailma lahedaim asi minu jaoks ja ma pole ka kunagi moistnud neid kes niiiiii vaga tahavad tutart, tean paari naist kes lausa nutuga LA uuringust valja tulnud, ja mitte selleparast, et lapsega midagi pahasti vaid et laps valest soost. Kuidas saab valest soost olla? Laps on laps ja veel sinu laps, sinu DNA. Meiega on sama lugu, tihti tullakse utlema, et arge muretsega, kull see kolmas tuleb printsess. eeem, ma absoluutselt ei muretse, arvan, et kolmandat ei tulegi ja kui peakski tulema on mul absoluutselt ukskoik, mis soost ta on!

    Reply

    • kristipere
      Oct 03, 2016 @ 18:52:59

      Jah! Tean samuti naisi, kes peale LAd nutnud. Tunnen muidugi inimesele kaasa, et ta on kurb ja pettunud aga samas ei mõista kuidas saab sellises asjas pettuda. Nagu Saana enne kommenteeris – ta ka ootas tütart aga kui selgus, et tulemas on poiss, siis oli ikkagi õnnelik. Seda ma veel mõistan.

      Reply

  3. Helle
    Oct 04, 2016 @ 07:27:12

    Nutsin minagi peale ultraheli. kokku vist neli tundi 🙂 aga ainult sellepärast, et olin oma mõttes valmis mõelnud, et mul on kindlasti kaks tütart. Ja ma ei kujutanud ette, kuidas tüdruk ja poiss omavahel üldse mängida võiks. Selle jutu järgi jääb mulje, et ma sain 15 aastaselt mõlemad lapsed. Praegu on kõik hästi, mängivad koos väga ilusti ja väga vahva, et teine laps on just poiss, mitte tüdruk.

    Reply

    • kristipere
      Oct 04, 2016 @ 08:50:48

      Kui nüüd olla täiesti aus, siis eks kõige olulisem ongi, et lõpuks oldaks rahul ja õnnelik. Kõige hullem vist on, kui lapse sündides ka ikka oled natukene pettunud. Loodan, et kellelgi nii ei ole!
      Lastele mõnusat kasvamist, neil on kindlasti koos kift!

      Reply

  4. karruke
    Oct 04, 2016 @ 20:00:10

    Meil on praegu kasvamas 1a7k poja ja arvatavasti kõhubeebs kes on ka poeg ja ma ole niiiiiiiiiii õnnelik! Algusest peale olen lootnud, et on poiss, LA on 27.10.
    Ja mitmel korral olen saanud kommentaare, et “ju ta ikka tüdrukuks muutub”, “küll kolmas tulen tüdruk” jnejne. Ja mulle teeb kohe nii viha! Selle asemel, et olla õnnelikud, et laps on terve tuntakse justkui kaasa. Ma ei saa aru miks?! Lapsed ei ole ju serviis mida kogutakse selleks, et “komplekt” on vaja kokku saada.

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: