Loomulik ilu

See on nii erinev asi kõikidele inimestele. Mõne jaoks tähendab see kerget meiki, mõne jaoks kitkutud kulme ja meigivaba nägu. Samas kindlasti kellegi jaoks ka hoopis seda, et inimene on ilus nii meigiga, kui meigita. Minu jaoks on LOOMULIK ILU aga ikka see, kui inimene on lihtsalt ilus. Ilma ühegi abivahendita. Olgu, kulmud võivad ju natukene piiratud olla aga sellega lihtsalt on see lugu, et ega mina sellistele asjadele nagunii tähelepanu ei pööra ega oskagi pöörata – ise ma nagunii kulme ei kitku, aastas korra mõni meikar teeb seda poolvägisi. 

Olen suurema osa enda elust end ikka väga vähe meikinud. Olen sellest varem ka kirjutanud, nii et ma detailset ajalugu siia kirja panema uuesti ei hakka, kuid ripsmetušši õppisin ma kasutama normaalselt umbes 20-aastaselt ja jumestuskreemiga.. noh, seda ma veel õpin. Meil nimelt on vannitoas pidevalt mõni pirn läbi ja ma pean autos meigi üle vaatama enne, kui kuskile kohale lähen. Nagu öeldud, siis kulme ma ei kitku, silmi ma muidu ei värvi, lainerijoont olen ma proovinud teha 3x elus ja iga kord on see olnud lihtsalt.. okse. Ma ei hakka ilusamat sõna siia isegi kirjutama, kohutav on see olnud lihtsalt. Huulepulkasid on mul päris mitu ja need mulle meeldivad ka. Punane, roosa ja tumelilla on mu lemmikud toonid aga mul pole aimugi kas need ka sobivad mu nahatooniga või millega iganes nad sobima peaks. 

Kuna ma olen siiski varsti 28, siis olen avastanud, et ma ei olegi enam näost rõõsa ja nunnu beebi koguaeg. Mu näonahk on päikseta kehv, mul on mingil põhjusel juuksepiiril mingid punnid ja puberteet ning mu silmad on kuidagi väikesed. Ausalt. Nagu ilmetud noh. Niisiiis olen ma viimasel ajal tihedamini värvinud ripsmeid ja proovinud nägu ühtlasemaks meikida. Välja minnes kasutan ka huulepulka ja olen isegi muid imevidinaid proovinud.

 Ühel hetkel märkasin, et appi.. Ma meigin end iga päev! Küll teistega ehk võrreldes minimaalselt aga siiski, enda kohta palju. Liiga palju. Ja mulle ei meeldinud see. Ma pole selline inimene. Kelle jaoks on mul vaja seda teha? Minu enda? Millal minust sai inimene, kes vajas enda enesekindlaks tundmiseks ripsmetušši? Ma tean, et see on niii väike asi aga mulle on alati enda juures see meeldinud – ma ei vaja kodust väljumiseks mingit ettevalmistust. Poodi minnes ei pea näonahk ideaalne näima. Suva! 

Jah. Siin kohal on oluline mainida, et teie mu armas, tehke mis te tahate. Ausalt. Ma ei räägi kellestki kolmandast siin üldse, ainult iseendast. Minu tunded, tahtmised, mõtted ja soovid. Teie joonistage endale kulmud, värvige ainult huuli, koolutage ripsmeid või tehke kuidas TEIE ISE END HÄSTI TUNNETE. Suva, mis teised arvavad! Ise pead end hästi ja ilusana tundma, siis on seda kohe ka teistele välja nagunii paista. 

Niisiis olen ma viimased päevad olnud meigita. Näonahk kestendab. Osad laigud on punakamad, kui teised. Päikeseigatsus on ja kaalun d-päikest taaskord. Silmad tunduvad ripsmetuššita pisikesed ja ilmetud, ripsmed lihtsalt liiga lühikesed. Tegelikult ei ole. Pikad on. Üsna sirged. Vaatasin end aga täna peeglist natukene pikemalt ja jõudsin järeldusele, et oma väikeste kurrudega ja nats suurte kõrvadega olen ma ikkagi ilus. Kõigi jaoks muidugi mitte aga just – see polegi mu eesmärk. Endale ma täitsa meeldin ning see teeb hoopis meele rõõmsaks. Kindlasti värvin ma edaspidi ka ripsmeid, suuremateks pidudeks kasutam rohkem meiki ja olulistel üritustel lasen meikaril endale meigi teha. Oluline on aga aegajalt endale meelde tuletada, et ilma igasuguste lisadeta, tulede, kisa ja kärata – sa oled ju ka ikka ilus. Ausalt! 

Instagramis jookseb läbi sadu pilte ja ma vaatan vahel neid naisi seal ning mõtlen, et appi, KUI ILUSAD nad on. Ja siis ma mõtlen, et äkki nad tegelikult oleksid ilusad ka ilma selle meigita? Kindlasti oleksid. Miks ma neid aga meigita kunagi ei näe? Ilmselt ikka sellepärast, et endast üles pannakse just neid kõige ilusamaid pilte ja see on tegelikult arusaadav aga.. jah, vahel tuleb kasuks ka “kole” olla. Vahel on mõnus lihtsalt OLLA. Ilma millegita. Silmi hõõruda. Juua klaasist ilma kartmata huulepulka laiali ajada. Hõõruda nägu vastu abikaasa valget särki. Jätta juuksed föönitamata. Ja sirgendamata! Pesta pea ja panna märjad juuksed krunni. Tõmmata käega lihtsalt üle näo. Lasta endal päriselt puhata.

Ilma igasuguse meigita mina. Juuksed on ka täiega kammimata-sirgendamata. Täpselt nii olengi rannas ja hommikul ärgates. 


Paar aastat vana pilt. Meik Maret Ubaleht. Mulle tegelikult meeldib. Pildile sobib. Igapäevaselt aga.. noup, ei tahaks. 


4 Comments (+add yours?)

  1. olgakaju
    Sep 16, 2016 @ 06:17:12

    Ma mõtlesin hiljuti, et no misasi see siis olgu, et ma olen juba nii vana ja ei oska meigiga mitte midagi peale hakata (oskan ainult enne teatrit huuleläiget ja ripsmetušši peale panna). Läksin ostsin paraja portsu meigitooteid, vaatasin paar youtube videot ja tegin tuttava pulmaks endale ise meigi.. Ütleme nii, et ma väga kardan neid pulmapilte… 😀

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: