Mu Henrile

Ma mäletan nii selgelt seda hetke, kui sind mu sülle pandi. Mul on täpselt meeles see kui ilus sa olid, kuidas sa nutsid ja kuidas ma sulle esimese asjana ütlesin: ma ootasin sind nii kaua, mul on nii hea meel, et sa mu juurde tulid. Ja mul on siiani, iga päev, selline tunne – mul on nii hea meel, et sa siia meie juurde oled tulnud ja oled täpselt selline nagu sa oled.

Ma usun, et kõik lapsed sünnivad siia midagi uut tooma, vanematele midagi õpetama. Ka sinu vend on mulle õpetanud nii palju, et ma olen talle igavesti selle eest tänulik. Kui sina oled hoopis teistusugune. Ja see on nii-nii tore. Ma usun, et sa tulid siia ilma rõõmu tooma. Mitte ainult mulle, vaid ka kõigile kellega sa elus kokku puutud. Sa oled kogu aeg nii rõõmus ja siiralt õnnelik, et see tundub lausa uskumatu. Sinu väikestes sinistes silmades on nii palju tarkust ja rahu, sa silmitseid meid kõiki pilguga, mis ütleb: kõik saab korda.

Sinu sünniga muutus meie elus palju ja seda ainult paremuse poole. Paika on loksunud paljud asjad, mis tundusid igavesti nihkes olevat. Sa tõid meile koju teatud harmoonia ja rahu, segades selle täieliku kaose ja nalja ning naeruga. Selle aasta jooksul, mil sa meiega oled olnud, oleme me kõik õppinud tegema kompromisse ja vaatama asju teise pilguga. Sa oled avardanud meie kõigi vaadet elule ja asjadele, sa oled meile näidanud uuesti täitsa siirast armastust. Sa oled soe ja hea, aus ja siiras ning nii uskumatult armas. Lisaks sellele olen ma veendunud, et sa oled äärmiselt tark laps. Sulle piisab vaid korraks millegi ette näitamisest ja kohe teed sa seda järgi. Robin ilmselt hakkab seda tulevikus ära kasutama ja sulle lollusi õpetama, kuid selleks ju suured vennad ongi.

Sa oled nii leplik ja sõbralik, et ükski inimene pole sind vaadates saanud külmaks jääda. Iga sinuga kohtunud inimene muudkui imestab, kuidas sa oled küll niiii armas. Mina enam ei imestagi nii väga. Sa lihtsalt oledki. Vahel sa ei teegi mitte midagi, lihtsalt istud ja oled ja me vaatame sind issiga ning mõtleme, et kuidas me kunagi elasime küll ilma sinuta. Isegi Robin, kes aegajalt veel sind pelgab, sest sa tirid teda juustest, ütleb aegajalt, et küll sa oled armas. Robin vaatab sind ka teine kord sellise pilguga nagu ta loeks su mõtteid aga ei taha neid meile öelda, sest vennad hoiavad ju kokku.

Aitäh, et sa tulid ja oled selline nagu sa oled. Me teeme kõik, mis meie võimuses, et sa saaksid alati õnnelik olla aga ära unusta, et kõige rohkem vastutad oma õnne eest siiski sina ise. Ma luban sind alati toetada ja austada, sind armastada ning kallistada ka siis, kui sa oled mõne sigadusega hakkama saanud. Sa oled minu väike päikene, nii kullakallis ja hea ning ma loodan, et kõik järgnevad aastad sinu elus tulevad täpselt sama rõõmsad, kui oli sinu esimene aasta. Sinu emme.

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: