Robin läks laagrisse

Ma mäletan enda lapsepõlvest, et suved olid täis liikumist ja käimist ja tegemist. Kuna ma vist ei ole kunagi suur võõrastaja olnud, siis ei mäleta ma ka, et oleksin eriti kartnud või nutnud, kui kuskile ilma vanemateta minema pidin. Minu jaoks suvi tähendaski pikki nädalaid vanaema juures ja no oli lahe, ausalt oli.

Kui sel aastal lasteaiast puhkus tuli, siis me arutasime ka Raidoga, et kuidas teeme: kas hängime ise terve aja Robiniga või proovime teda ikka saata kuhu ta minema on nõus. Kuigi ma võisin alguses mõelda küll, et jaa, niii vahva, ise olemegi 5 nädalat ainult lastega, puhkame ja mängime, siis neljandaks päevaks oli mul juba juhe koos – ilm on sügisene, väga palju siseruumi tegevusi enam pakkuda ei osanud ja Robin on laps, kes vajab tegutsemist ja liigutamist. Muidugi paar-kolm päeva on kodus ka mõnus ja vahva, kuid laps tahab ikkagi ÕUE. Laps tahab joosta, hüpata, ujuda, karata, kisada, rattaga sõita aga kui kooooguaeg sajab, siis läheb endal ka tuju päris kehvaks ja tuleb välja mõelda tegevusi, mis ikka lapsele suvevaheaja tunde tekitaks ka.

Niisiis oli Robin üleeelmisel nädalal mõned päevad mu vanematega Saaremaal, siis Raido isaga Põlvas ja täna läks Robin esimest korda elus laagrisse. Kuid ei maksa nüüd ehmatada – me ei saatnud teda kaheks nädalaks laagrisse, kus ta kedagi ei tunne ja midagi ei tea. Laagrit teeb Robini kõige toredam lasteaia õpetaja. Temaga koos on seal veel ka tema tütar abis, keda Robin lasteaiast teab ning veel mitu väga toredat õpetajat. Lapsi on alla 20 ning Robin 3 neist tunneb üsna hästi, üks on tema lasteaia kaaslane kellega nad lasteaias ka väga hästi läbi saavad. Laager kestab tegelikult kokku 6 päeva, kuid eks meie vaatame, kas Robin on 2 või 3 ööd. Oleneb kuidas tal tuju ja meeleolu on. Laager toimub ühes mõnusas talus, kus on olemas bassein, mänguväljak, lähedal matkarajad, kossuplats, jalkaväljak, isegi liivakast. Päevakava oli neil hästi mõnus – palju mängu ja liikumist, natukene vaba aega ning sekka filosofeerimisrännakuid, mis peaksid Robini-sugusele väga meeldima. Talle väga meeldib arutleda igasuguste asjade üle. Lõunaund magama ei pea, kuid Robin küsis kohe, et kas võib – usun, et vajadusel võib. Robin on laagris kõige noorem laps, teised on sellised 1-2-klass ja sekka mõned vanemad lasteaia lapsed.

Ta oli ise hästi elevil ja ärkas hommikul vara üles ka. Kui bussipeale hakkasime minema, siis juba niheles väga ja koguaeg küsis, et millal lähme. Autos ikka natukene läks hääl kurvaks ja kui kogunesime teiste lastega, siis korraks tuli nutt ka. Samas oli see väga kiire ja põgus. Selgitasin talle ka, et eks see ongi kõik uus ja hirmutav, samas põnev ja tore. Lapsel on nii palju uut ees, et minu arust mõned pisarad on täiesti loomulikud. Kinnitasin talle, et kui ikka meel on väga kurb, siis õpetaja annab kindlasti teada ja koju tulla saab alati. Samas olen kindel, et tal on seal tore ning koju tulemine on viimane asi, mis meeles. Robiniga on tegelikult väga lihtne – kui mängida, joosta ja õues olla, siis on tal huvitav ja ongi kõik, muud polegi vaja.

Igal juhul oleme me väga elevil ka ise, et kuidas tal läheb. Olen kindel, et hästi, kuid ootan väga, kuidas ta ise meile sellest kõigest räägib. Ta oli ise arvamusel, et kui suvel meeldib, siis äkki saab talvevaheajal ka kuskile laagrisse minna. 🙂

laagrisse

 

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: