Diagnoos: emadusest tingitud ajuprobleemid

Ma olen täitsa väsinud. Tegelikult kohe väga väsinud. Normaalsel päeval ma läheksin lihtsalt ja magaksin koos Henriga aga viimased nädalad on nii kiired olnud, et mul pole enam lõunauneks aega. Mis elu see on – ilma lõunauneta?!

Ma usun, et paljud emad teavad seda tunnet, kui oled juba mitu aastat kodus olnud ja siis äkki lähed tagasi tööle või kooli või lihtsalt on tegemisi 10x rohkem ja siis sa oled õhtuks hästi läbi. Mul oli see sama tunne ka siis, kui ma peale Robinit läksin ülikooli. Esimesed nädalad olid väga väsitavad, polnud harjunud nii palju mõtlema ja nii paljude inimestega suhtlema. Muidugi loen ma näiteks kodus olles üsna palju, suhtlen sõbrannadega, käin jooksmas ja külas, kinos ja kohvikus, kuid kui mul on ikkagi väsimus peal, siis ma puhkan ja ei tee mitte midagi, isegi ei korista. Praegu on meil olnud eriline luksus, sest kui ma olen lausa nii väsinud, et ma tahan lihtsalt üksi poes käia, siis lapsehoidja saab appi tulla. See üksi poes käimine võib teine kord olla täielik luksus.

Kuid praegu on sattunud mitu asja kokku ja kuigi tegelikult on see ikkagi eelkõige huvitav ja põnev, siis õhtuks ma olen täitsa vässu. Olen proovinud viimasel ajal rohkem jooksmas ka käia. Üksinda ma väga ei viitsi aga Katu on mind kaasa vedanud ja mitu korda oleme ka 10km jooksnud. Mulle meeldib pikka maad joosta, rahulikult sörkida ja juttu rääkida. Ma joostes muusikat ei kuula kunagi, palju parema meelega räägin sõbrannaga. Lisaks on tulemas jaanipäev, täna on lasteaias meil nö aastalõpupidu, olen käinud külas mitmel sõbrannal, saanud kokku mõnede heade tuttavatega ja käinud paaril lõunal inimestega, keda liiga harva viimasel ajal näinud olen. Selle kõige kõrvale veel ka see, et sel aastal olen ma Kohilas toimuva lasteprojekti ”Mäng on väikese inimese töö” projektijuht. Kuigi sel aastal on suur osa minu tööst ikkagi õppimine ja jälgimine ning mulle väga meeldib sellega tegeleda, siis need asjad võtavad ka aega. Õnneks see mulle aga tõesti hingelähedane asi ja ma hea meelega teen neid toimetusi.

Sel nädalal olen ma iga päev kodust hommikul läinud, vahepeal päeval kodus käinud ja siis kuskile jälle läinud ja siis jälle kuskile läinud ja siis õhtuks koju saabunud. Henri on vahepeal koos hoidjaga, vahepeal Raidoga ja vahepeal minuga kaasas. Näiteks täna käisime Britti ja Piretiga NOPis lõunal ja Henri oli minuga seal kaasas. Roomas ja ronis ja ilastas – elu nagu lapsel ikka.

Tänane päev algas meil tegelikult sellega, et me magasime natukene sisse. Muidu me 8 paiku ikka oleme üleval aga täna ärkasin 8:20. Pidin juba 8:45 Männikul olema, nii et oh kus läks alles kiireks. Ajasin Robini ruttu üles, panin sel ajal Henri riidesse ja Robini riided valmis. Robin tahtis süüa ka aga ausalt – mul polnud aega talle süüa anda ja ma teadsin, et kohe oleme nagunii lasteaias. Võtsin talle autosse müslibatooni kaasa ja 8:36 istusimegi autos. Jäime küll natukene hiljaks, kuid selle ilusa tordi saime õnneks ikkagi kätte ja siis viisime selle koos Robiniga lasteaeda ära.

Kuna ma olin koju unustanud Robini vihmariided, siis pidin ma korraks koju tagasi tulema ja vihmariided veel lasteaeda ära viima. Pärast seda käisime me Henriga õpetajatele lilli ja kingitusi ostmas ning saimegi ainult korraks kodus käia, Henrile puhtad riided panna ja sõitsimegi Kadriorgu. Kell on alles 14:40 ja mul on tunne, et ma oleks maratoni juba jooksnud. Kuna eile käis lasteaias vargil Kratt, kes viis ära laste lemmik raamatu, siis täna lähme me vanematega koos appi seda otsima. Lapsed on juba täitsa väsinud, sest eile otsiti igalt poolt ja keegi olevat isegi Krati kakat hoovis näinud..

Mulle meeldib väga lasteaiaga niimoodi seotud olla. Mulle meeldib lastega neid mänge kaasa mängida ja teha ning neisse süstida seda usku, et KÕIK on võimalik. Robinil on elav fantaasia ja minu meelest on see äge. Mul endal on ka ning terve elu on igasugune raamatute lugemine just sellepärast hästi mõnus olnud. Ma suudan peale paari lause lugemist endale ette kujutada juba raamatutegelase oleku, näo või kodu ning see teeb lugemise hästi kergeks. Loodan, et tulevikus on Robinil sama moodi.

Tegin täna aga lasteaeda vanematele väikesed vihjed, kus Kratt raamatu peitis. Kõige pealt tuleb ära lahendada üks lastenimedega ristsõna, siis tuleb otsida veel paarist kohast vihje järgi ning lõpuks tuleb raamat ikka välja ka. Kui raamat on leidud, siis on meil lastele väikene üllatus ja kuna see on üllatus ka mõnedele vanematele, siis ma seda igaks juhuks praegu siia ei kirjuta. Igal juhul tuleb meil vahva õhtu ja selle lõppedes loodame lasteaia hoovis ühiselt grillida ka. Lubab vist küll vihma, kuid meil on seal õnneks ka üsna suur katusealune, nii et kindlasti saame hakkama. Natukene on aga kahju, et lasteaed hakkab selleks hooajaks läbi saama. Tahan kindlasti kirja panna enda mõttted meie esimese ”ise tehtud” lasteaia aasta kohta ja natukene üles märkida ka arenguvestluse infot. Robini arenguvestlus kestis muide 2,5-tundi, nii et kirja panna on nii mõndagi. Nii juhtub, kui õpetaja, mina ja Raido kokku saame lihtsalt, me kõik tahame palju rääkida.

Minu ema-aju on aga tõesti täitsa väsinud ja ma mõtlen natukene hirmuga, et järgnevad nädalad ongi sellised. Eks tegelikult ma tean, et sellega harjub ära ja aju lõpuks suudab normaalselt funktsioneerida, kuid praegu on ta veel kerges puhkeasendis. Samas on tal viimane aeg sellest ärkama hakata, sest kellelegi on varsti ülikooli katsed..

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: