Rhodos

Kunagi ammmmu leidsin ma lennukipiletid Milanosse väga soodsalt. Ostsime need juuni alguseks kohe ära, sest siis on seal tavaliselt soe ja meil veel jahe. Or not.. Nädal enne lendu hakkasin ilmateadet jälgima ja sain aru, et meie plaanitud Garda järve puhkus tuleb väga vihmane.. Vaatasin ja lootsin ja ootasin, kuid mida ei tulnud, oli suur muutus – lubas sadu terve meie reisi. Jah, vahepeal oleks olnud ka paar päeva, kus mõned tunnid ei saja, kuid see polnud siiski hea variant. Olime ju unistanud rannapuhkusest.. 

Mõtlesime pikalt, et mis saab. Mitte kuskile minna ei tahtnud ka, sest Robin juba nii ootas ja me ise ikkagi ka. Vihmaga Itaaliasse aga samas väga ei kipuks. Seal on kindlasti ikka ilus aga seitse päeva ainult ilma järgi planeerimist: oh, kaks tundi päikest, ruttu õue. Ei tundnud kuidagi ikka hea plaan ja mõtlesime, et vaatame kus on ilus ja kuhu saaks. Peale väikest kaalumist jäi sõelale Rhodos. Mina olen käinud siin aga üsna ammu, lubas ainult sooja ja kellele siis Kreeka köök ei meeldiks.

Itaalias saime autorendi tühistada ja hotelli ka väikese trahviga, kuid lennukipileteid ei tahtnud keegi. Kes see ikka vihma tahab nautima minna, kui Eestis suvi. Õnneks olid need tõesti saadud nii odavalt, et kahju oli muidugi aga silma märjaks ei võtnud. Ainult selleks minna, et toas hängida, tundus lihtsalt täitsa jura. Niisiis valisime välja enda esimese “paketika” ehk Aurinko kaudu me siia tulime. Oli viimase hetke pakkumine ja poole odavam, kui muidu. Täishinnaga seda ei oleks raatsinud soetada 🙂 Jama oli, et lend oli 4:30 hommikul aga samas tahtsime ikkagi plaanitud kuupäeval sõita, nii et mis sa teed. Ja tegelikult oli täitsa hea. Väga rahulik lend! Kõik peale minu magasid suurema osa ajast. Meil muidugi vedas ka – saime kolm rida endale. Minu arust muidu oli Smartlynxi lennukis väga kitsas.. 

Ainukene jama oli, et Henri oli lennukis täitsa kuum. Eelmisel õhtul ka oli aga see oli üsna vähe ja ma eeldasin, et hambast – tal nohu ka ja ilastab ebareaaaalselt – muidu ta pigem ei ilastagi. Kaalusin ka temaga koju jäämist aga tegelikult on, nii et ma tean, et sellised asjad on vahel ühepäevased ja kiirelt mööduvad. Kuna ta ise oli küll rahulikum, kui muidu aga siiski heas tujus, siis tulime ikkagi. Õnneks lennukis oli tal mõnus pesa magamiseks ja ta jõi ka ilusti nii piima, kui vett. Päeval lõi korraks palaviku kõrgemaks aga samas küünal ja kaks tundi magamist ning jälle läinud. Praegu ei ole ka nagu midagi aga eks me jälgime teda väga hoolega. Eriti end süüdi ei tunne, et reisile ikka tulime – rohud on kaasas, arst ka vajadusel siin olemas ja haiguseid tuleb ikka. Nohu lendamist ei seganud ja homme on kindlasti juba parem 🙂 

Hotell on hästi mõnus. Täpselt selline nagu me tahtsime ja lootsime ning kus on ideaalne lihtsalt puhata. Me võib olla ei lähegi mitte kuskile peale veepargi.. Olemegi lihtsalt lastega, käime siin kossuväljakul, mänguväljakul, basseinides ja rannas. Hotellil on oma rand ka, kuhu Robini rõõmuks viiakse ka golfiautoga sind kohale. Seni on kõik toidud olnud ka üsna head ja valikud suured, nii et mis nii viga elada. 

Saarel on inimesed sõbralikud ja lastele lüüakse alati plaksu. Fetajuust on no nii hea, et kuku või pikali ja lubab ainult päikest. Basseine on mitu ja ühte saame enda terrasiuksest otse. Robin sai õhtusöögiks ainult merekarpe ja hiidkrevette ning magustoiduks tehti siin suhkruvatti, nii et.. mis te arvate, kas ta koju tagasi tahab üldse tulla? Vaevalt.. Ja ka isegi tahaks. 

  

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: