Maitsev kõhutäis 

Nagu ühes postituses juttu oli, siis meil on sel kuul hästi põnev aeg ehk me proovime toituda raamatu ”Maitsev kõhutäis” nippide ja retseptide järgi. Kuigi sellest suurema kokkuvõtte teeme alles peale seda kuud, siis panen natukene enda mõtteid praegu kirja.

Esiteks – raamat on SUPER lahe. Kõik raamatu juures meeldib mulle väga ja ma olen ju päris suur raamatusõber. Mulle meeldib raamatu lapsemeelne kujundus ja imeilusad toidupildid. Eelkõige aga meeldib mulle, et retseptid on üsna lihtsad. Ei ole kahe tunnist ahjuukse eest seismist või kokkamist. Kõik toidud on muidugi ka pigem üsna tervislikud ja eriti mõnus on, et ära on märgitud ka, kuidas teha mingit toitu näiteks laktoosi- ja gluteenivabalt. Ühesõnaga, kui keegi kahtles, et kas peaks raamatu ostma, siis ILMSELGELT peaks. Ma tean, et nii mõnigi mu tuttav on ka seda teinud, nii et usun, et nemadki kiidavad.

Teiseks – nädalamenüü planeerimine on ikka raske. Väga raske. Meil esimene nädal tuli vist viis päeva välja. Nädalavahetus läks ”käest ära” ja siis uue nädala alguses me olime ka Saaremaal. Kusjuures, muidu ma panin tähele, et mulle meeldis see planeerimine – et võtad raamatu ette, paned kirja õhtusöögid ja siis vaatad, mida saaks neist kasutada järgmise päeva lõunasöögiks ning kuidas asju omavahel kokku niimoodi panna, et tuleks majanduslikult ka kasulik. Kuid meie elu on ikkagi üsna liikuv. Robini trennid, Raido trennid, Raido töö, minu enda käimised ja tegemised, sõpradega kohtumised, ilusad ilmad ja ootamatud mõtted. Kuid samas näiteks smuutid oleme me kõik läbi proovinud ja praeguseks ei möödu päevagi mil me mõnda raamatusmuutit ei teeks. Hommikuti üldiselt me ühiselt ei söö, sest Robin sööb lasteaias aga kodus smuutit juua on ka mõnus. 🙂

Kolmandaks – ma olen väga mitut uut asja proovinud. No ikka VÄGA mitut. Ja need ei olegi kõik olnud halvad. Pigem vastupidi.. need on kõik olnud HEAD. Näiteks raamatus tehtud ahjukana ja selle ülejääkidest tehtud kanasupp.. No mina ei ole kunagi oma elus niii head kanasuppi saanud. Ma tean küll, et me peaksime pigem need kõik retseptid läbi tegema aga homme me igal juhul sööme kana õhtuks ja ülehomme kanasuppi jälle.. Kuid tegelikult on meil veel aega neid teisi asju ka katsetada, sest ma olen ikkagi üsna positiivselt üllatunud, et häid asju ei olegi nii raske teha. Ja kiitma peab tegelikult ka Robinit. Kui esimene kord tegime lõhepastat, siis ta ikka suhteliselt korralikult kripsutas nägu. Muidu suur kalasõber küll aga see lõhe niimoodi ja täistera pasta ka veel.. kahtlane värk. Teine kord tegin ka talle seda, sest mul oli õhtust kala üle ja kiire ka. Sõi küll. Korra nagu tahtis hakata jaurama ja kala nats nokkis välja aga pasta kohta ei kommenteerinudki, et need pruunid makaronid on imelikud. Nii, et väike võit juba küll. Ka avokaadot olen talle sisse söötnud smuutide ja võikude sees ning ta pole arugi saanud. Muidu meie peres avokaado eriti au sees pole kahjuks. Kõige suuremaks üllatajaks oli aga pitsa. Eks me teeme ikka kodus pitsat aga ma tegin üks kord sellist.. miksi, ütleme siis nii. Ma tegin pool retsepti raamatu järgi ja teise natukene oma loogika järgi. Igal juhul tuli sellest välja juustupõhjaga pitsa ja Robin sõi seda vist 5 tükki ära. Tavaliselt hea kui ühe on nõus ära sööma. Proovime seda uuel nädalal kindlasti teha ka kodujuustuga, mitte ainult mozzarella ja tavalise juustuga.

Neljandaks – täiega äge on tegelikult seda raamatut kasutada ja lapata ja sealt kokata. Mul on see juba üsna selline kulunud välimusega ja ma mõtlesin just täna, et ma pole kunagi ühtegi kokaraamatut nii palju lapanud. Mul on hästi hea meel, et Piret lubas meil selles projektis osaleda ja ma ise tunnen küll, et me oleme juba päris palju õppinud ja arenenud. Noh, mina ja Robin siis. Raido on selline, et tema sööb lihtsalt kõike, kus pole seeni ja oliive. Liha tahaks ta muidugi alati rohkem aga seni pole veel väga hullult kisa teinudki. Ju ta käib lõuna ajal kuskil liha nosimas 🙂

Kuid ma panen mõned pildid ka. Eriti ma neid toidupilte ikka teha ei oska, peab tunnistama. Samas näiteks no pitsat ja kana ja suppi.. ongi ju raske pildistada mu arust. Pealegi, mul pole kogu aeg aega ka. Mul kõht tühi ju ometigi!

Isetehtud ketsup. Niimoodi paljalt proovides tundus naljakas aga samas pitsa peal – ülihea. 

Esimesel nädala kraam. Olen muide tähele pannud, et tegelikult läheb toidu peale ikka nii palju vähem raha, kui natukene rohkem viitsid planeerida. Ma muidugi teadsin seda juba varem aga noh.. teooria on üks ja praktika teine. 

Mango lassi. Meie peres ilmselt see popiks ei saa, mango ei ole meist kellegi lemmik aga anname talle järgmine nädal veel ühe võimaluse igal juhul. Nagu ka raamatus kirjas – peab mitu korda proovima ja maitsma! 

Bataadifriikad. Robin kripsutas nägu. Ma ise ka olin skeptiline. Tegelt olid täitsa head aga krõbedaks ei läinud mul kahjuks. Proovin kindlasti veel. See dipikaste oli muidugi väga-väga hea.. Ma küll panin oma loomingust sinna küüslauku juurde aga üleüldse.. nii lihtne asi.

Õuna-spinati smuuti. Üks minu uusi lemmikuid! Ikka väga hea asi! Ma spinati fänn enne ei olnud üldse aga nüüd panen võikule ja smuutisse ja salatisse 🙂

Mõmmi pesto. Robin ikka kripsutas nägu aga samas ta ütles, et maitses. Eks see olegi sellise tugeva ja omapärase maitsega, et vajab harjumist. Teen sellest ilmselt pastat, proovin kuidas siis perele meeldib. Mulle endale VÄGA meeldis. 

Kohupiimapannukad ja arbuusijook. Mõlemad meie pere suured lemmikud. Kohupiimapannukaid olime ennegi teinud aga arbuusijooki niimoodi ei olnud. Tahaks kohe praegu teha seda.. 

Hummus. Sellega oli naljakas lugu. Ma kunagi varem ka proovisin seda ja.. ei meeldinud, imelik, öak, ei taha. Pireti juures käisin ja NIII HEA oli. Tegin siis ise ja no.. ei ole nii hea, kui Piretil. Kogu aeg võtan hoogu, et uus laar teha ja veel proovida, et saada just sellist nagu Piretil aga enne peaks külmkapist midagi eest ära sööma. 

Avokaado smuuti. Oli väga kõhtutäitev. Mulle tundub, et see on tõesti selline asi, et kui klaasi hommikul ära jood, siis tegelikult mulle hommikusöök ei mahukski. 

Täna tegin Raidole ja Robinile rukkinburgerit. Ma ise sõin ka aga ilma veiseliha pihvita. Olen küll paljusid uusi asju proovinud aga see veiseliha.. ehk teine kord 🙂 Raido igal juhul kiitis ja sõi kiirelt ära. Muna seal retseptis tegelikult ei olnud aga mulle tundus, et võiks sobida. 

Võikud. Mu lemmik asjad. Ma ise ikka muna leiva peal ei söö eriti aga ma proovisin vähemalt! Proovin ilmselt varsti veel. Raidole samas meeldis. Isegi spinati sõi ära ja üldse ei öelnud, et miks muru taldrikus on. Ega ta tegelikult seda pahasti ei mõtleks ka, kui ütleks. Vahel ta ikka teeb lihtsalt selliseid nalju, et salat pole ju toit. 🙂

Rohkem mul pilte näidata ei ole. Okei, valetan, on küll aga ma kõiki ei taha näidata. Minu arust see minu supipilt ei anna üldse lihtsalt edasi KUI hea see supp ikka tegelt oli. Nagu te aru saate, siis mul täielik kinnisidee selle kanasupiga juba.. Hakka või täna kana küpsetama. Muide, kui ma eelmine kord ise seda sidrunikana tegin, siis see oli ESIMENE kord mul teha päris tervet kana niimoodi. Marunaljakas oli neid sidruneid talle kõhtu toppida.. Robin ei saanud õnneks naljast aru.. 🙂

Kuid enne uut nädalat olen ma igal juhul väga motiveeritud veel katsetama ja proovima. Lubasin Raidole teha sealiha wokki ja ise tahaks paellat proovida. Ma ju mereande tegelt ei söö.. aga paella muidu maitseb küll. Pole loogiline? Ei, ega ma polegi seda, ausalt.. Uute maitseteni sõbrad!

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: