Robini popimad laused

Peale Henri sündi on Robini suust kostnud kõige rohkem järgnevaid lauseid:

”palun ära hammusta mu varbaid”

”ta ilastas mu raamatud täis!”

”henril on midagi suus”

”venna oksendas”

”mina ei lähe magama, kui Henri veel üleval on!”

”ei, henri, ei tohi venna asju võtta”

Eile kostis aga lause, mis ilmselt jääb mind kauaks naerma ajama:

”henri, miiiiiiksss sa pidid vanni kakama, ma ei jõudnud ju seal ÜLDSE OLLA!?!”

Ehk, et meil juhtus eile selline lugu, et mina ja Henri ronisime vanni ja Robin pidi järgi tulema. Kuna Robin saab edukalt ise riided ju seljast ja oskab ise vanni ronida, siis tavaliselt ongi mõnusam, et me plätserdame Henriga koos ära, siis Robin plätsedab ka koos meiega nats ja siis ta saab seal üksinda olla. Muide jah, ma käin üsna tihti lastega koos vannis ja ei, ma ei pea seda absoluutselt imelikuks.

Igal juhul oli Robin just vanni tulnud ja enda auto kätte võtnud, kui äkki hakkas vannis tööle mullivannifunktsioon. See oleks olnud tavaline ja mõnus AGA meil pole sellise funktsiooniga vanni, nii et mis see muu olla sai, kui kakav Henri. Ilus lugu eksju? Ma arvan, et Robin pole ennast MITTE KUNAGIIII nii kiiresti liigutanud – ta oli poole sekundiga püsti ja vannist väljas ning kisas keset vannituba, et ma uue vannivee paneksin. Mina muidugi naersin, nii et pisarad voolasid ja Henri lihtsalt kriiskas täiesti kõrist. See on ta uus lemmik hobi. Kriiskamine, meeeeeletult, meeletult, meeeeeleeetult kõvasti ja lihtsalt niisama. Kahjuks uut vannivett panna ei saanud, sest viimane soe vesi kulus meie kõigi loputamisele, et me kaka järgi ei haiseks. Mõnsa eksju.

Teinekord on üldse õhtuti tunne selline, et ma olen karuselli peal ja samal ajal, kui see karusell töötab ma pean pea peal loopima taldrikuid õhku ja neid kinni uuesti püüdma. See ei ole võimatu aga et sellega hakkama saada peab lihtsalt väga kiirelt tegusema ning käed ja jalad peavad pidevalt töös olema. Jah, mul on muidugi kaks last, mitte neli või rohkem, nii et mis mul nüüd ikka nii raske saab siin olla, kuid ega ma ei kurdagi. Vahel on muidugi ka aga rohkem on ikka see karuselli tunne – ühele söök ette, teisele söök suhu, ruttu nõud masinasse, vannivesi jooksma, lapsed pessu, kuivaks, tuduriided selga, ühele unejutt samal ajal kui teine kisub mind juustest ja nii see lõputu trall käib. Kui Raidol õhtuti trenni ei ole, siis tegeleb muidugi üks ühe lapsega ja teine teisega lapsega AGA ma pean tunnistama, et me saame ka kolmekesi hakkama väga ilusti ja suurem osa päevi ma tunnen end siiski üsna nagu kala vees. Ja oleks rohkem ruumi, võiks vabalt kohe kolmanda lapse ka saada, sest mulle tundub, et ega see enam väga palju ei muuda. Aga kõik omal ajal.

Selline segane postitus tuli. Henri pool aega rippus mul jala otsas ja vahepeal ajasid kassid oma ronimispuu ka ümber. Ma peaksin tegelikult trennist tulevale Robinile ja Raidole praegu süüa ka tegema aga ma sellega alles hakkan tegelema. Kõik omal ajal, ma ütlen, noh!

tomom

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: