Kevad tuli

Ma olen hakanud uut postitust kirjutama triljon korda. Tavalisel ma ju kirjutan telefoniga aga millegipärast wordpressi äpp ei tööta korralikult – kui tahan pilte postitusse lisada, siis ta jookseb kokku. Nii jama, sest see äpp on tegelikult ülimugav ja ma saan postitada mõnusalt just sel ajal, kui näiteks Henrit magama panen. Olen tegelikult mitu korda mõelnud, et kustutan äpi ära ja tõmban uuesti aga laiskus, see va laiskus.. Lisaks veel hirm, et ma ei mäleta salasõna ja ma ei viitsi sellega lihtsalt tegeleda.. Igal juhul ei ole oodata eriti pildirikast postitust, sest ma ei viitsi isegi telefonist arvutisse eriti pilte panna. Jah, nii laisk olengi. Aga natukene asjalikumat juttu ka.

Viimased kaks nädalat on olnud raskemad, kui muidu. Henril oli viies hammas ja see lõikus kuidagi väga suure nutu ja jorinaga. Mitu päeva oli tal ige hamba kohast lausa verine, varem pole kunagi olnud. Lisaks sellele tuli tal nohu – ei tea kas kevadine tuul või hammas või see kõik kokku aga eks nohu natukene ikka segab olemist ja magamist, eriti kui ise nuusata ei oska. Selle ninapumbaga tõmban ma vaid äärmisel juhul, sest ega see talle eriti ei meeldi ka. Õnneks on praegu parem ja tatt voolab ise välja lihtsalt. Ma eriti suurt numbrit sellest nohust ei ole teinud tegelikult ka, sest lastel vahel ongi lihtsalt nohu, elu seisma ei saa jääda.

Igal juhul olid ööd kuidagi vaevalised ja ärkamised on varajased. 6:30 oleme me tavaliselt ikkagi jalgadel. Kella keeramine alguses natukene aitas aga siis loksusime tagasi enda rütmi. Kusjuures kui Henri häält hommikuti teeb, siis ta ju kriiskab. Noh, niisama, et tere hommikust, siin ma olen vist. Selle peale ärkab muidugi ka Robin, kes siis kisab EMMMMEEE hästi kõvasti ja nii ei ole mul lootust ka, et äkki ikka me kõik magaks tunnikese veel. Samas on ses suhtes see varajane ärkamine jällegi hea, et esiteks saab Robin enne lasteaeda kodus päris pikalt toimetada ja ärgata, teiseks on tal lõunal siis lasteaias kindlasti uni ja kolmandaks on mul kella 9-ks tehtud väga palju toimetusi. Tavaliselt on mul sel ajal kuivatist pesu kokku pandud ja uus pesu peseb, nõud on masinas, lapsed on söödetud, Raido särk triigitud, Robini lasteaia asjad kokku pandud, mõlemad lapsed pestud ja riides ning heal juhul olen ma ka ise riides. Kui Raido ja Robin enne 9 lasteaeda ja tööle hakkavad minema, siis panen mina Henri juba esimesse unne ja saan rahulikult endale hommikusööki teha ja seda nautida. Või koos Henriga magada.

Viimased kolm ööd on jällegi olnud sellised, et Henri magab muidu täitsa hästi aga keset ööd umbes tund aega tahab ta üleval olla. Olgu palun.. aga miks mina magada ei tohi? Üldse ei arvesta minuga see laps.. Nii me siis vaatame kahekesi tõtt ja ma mõtlen, et hea on, et ta ikka nii nunnu on, ausalt. Kusjuures uuesti magama jääb ta pudelist süües. Me oleme talle õhtuti juba tegelikult paar kuud vist andnud süüa pudelist, sest siis ta ei harju ära, et mina pean iga õhtu ikka rinnaga seal olema ja teda uinutama. Ega see pudeliga uinumine mingi ideaalne lahendus pole, kuid parem, kui kussutamine. Noh, mulle parem. Üldiselt ta tegelikult teeb, nii et sööb enda pudeli tühjaks ja sis ukerdab voodis ringi ja siis lihtsalt mingi hetk vajub ära. Selle ukerdamise ajal aga ma tavaliselt ise ka pikutan samas toas ja Raido jääb sel ajal üldse ise magama, nii et tema arust on lapse magama panek üldse üks mõnus tegevus 🙂

Kuid hea uudis on see, et hammas on lõikunud ja nohu on ka vähem. Tänane öö oli juba täitsa okei, nii et lootust on, et varsti läheb jälle paremaks. Üldiselt oli täna juba ka päeval tuju natukene parem, sest eelmisel nädalal olid päevauned ka kehvad aga täna oli esimene uni mõnus 2,5 tundi nagu tavaliselt. Üldiselt Hentsu magabki 2 korda päeval – 9-11ni ja siis kuskil 14:30-16:30 paiku. Tavaliselt ööunne nad mõlemad Robiniga kuskil 19:45-20:30 vahel. See oleneb sellest kas nad mõlemad päeval magasid ja mis tehtud on. Kusjuures Robin võib edukalt üleval olla ka kella 3ni hommikul aga näiteks lasteaiapäevadel läheb ta voodisse kell 20:30 raudpolt. Kui lõunauni on magamata siis vabalt 19:45 juba, et hommikuks oleks ikka korralikult välja puhatud. Ma tean küll, et see tundub NIII VARA aga minu arust  mingu parem varem magama ja ärgaku ise üles, kui see, et ma pean teda hommikuti voodist välja tirima. Seda on aega kooliajal teha küll 🙂

Kuid üldiselt meie päevad mööduvad mõnusalt ja rahulikult. Lasteaiapäevadel toimetame vaikselt kodus või käime kellegagi väljas söömas. Nädalavahetustel kui me kõik kodus oleme, siis proovime, nii et teeme midagi koos aga teeme midagi ka ainult Robiniga. Näiteks Raido käis nädalavahetusel kahekesi Robiniga õues pikalt mängimas ja jooksmas ning mina käisin Robiniga eile kahekesi kinos ja kohvikus. Nii on tal natukene sellist aega ka, kus ainult tema saab tähelepanu ja minu arust on hästi näha, et see muudab ta rahulikumaks. Kodus on Robin olnud üleüldse üsna mõnus kaaslane aga lasteaias on tal esmaspäev ja teisipäev alati pigem rasked. Nendel päevadel tööl oleva õpetaja neil vist pole nii hea klapp ka kui teise õpetajaga ning viimasel ajal pole Robin ausalt öeldes väga tahtnudki lasteaeda minna. See pole muidugi siin mingi süüdistus õpetaja pihta, sest minu arust on loogiline, et tegelikult kõik inimesed alati 100% ei klapigi. Õnneks on Robinil lasteaias hea olla ikka, seda ma tean. Talle lihtsalt on hästi olulised, et on kindel päevagraafik ja kindlad tegevused, talle on piirid paika pandud, teda kuulatakse ja ühesõnaga, kord on majas. Kui on meeleolu selline natukene ülemeelikum, siis on Robin ka kohe ülemeelik ja nii on tülid kerged tekkima. Emana ma ju ise tunnen teda ja oskan üsna hästi ennetada selliseid olukordasid, kuid õpetaja ka igale poole ei jõua ning alati kõike ei näe. Kusjuures tegelikult on tore ikkagi väga vahva ja armsa õpetajaga, kuid kuna Robin on lihtsalt väga võimukas tegelane, siis eks temaga ongi vahel natukene raskem.

Robinist rääkides oleks minu arust oluline ka mainida, et tegu on tõelise naljamehega. Minu meelest ta teeb vahel päris ägedaid nalju ja talle hullult meeldib igasuguseid üllatusi teha. Noh, et sa lähed korraks kööki ja kui elutuppa tagasi tuled, siis last pole. On peidus. Ta võib muide teinekord peidus olla kuskil kapis või teki all väga kaua aega, et ikka üllatus suurem oleks ning see on päris üllatav, sest muidu ta eriti kannatlik pole. Samas ma näen, kuidas ta on kasvanud ja õppinud ning kannatlikumaks ka muutunud. Kuid nagu öeldud on tema jaoks oluline, et ta teaks oma piire ja kui ta neid ei tea, siis ta on kohe üsna segaduses ja ei kuula väga hästi. Sellepärast olen ma aru saanud, et temaga rääkides peab ta mulle otsa vaatama ja ma pean ühte asja küsima 10 korda üle või selgitama 15 korda. Raido vahel ikka ütleb, et temaga on Robin hoopis teistmoodi ja eks nii on ka. Mina olen hästi palju.. karmim, konkreetsem, Raido teeb nalja ja proovib alati hästi rahulikult ning leebelt. Mitte, et ma nüüd käiks ainult ringi ja karjuks, kuid kui ma olen ikkagi midagi öelnud 5 korda, siis 6 korra ma ütlen juba natukene kõvema häälega. Tavaliselt õnneks seda vaja ei ole ja piisab ka sellest, kui ma Robinile otsa vaatan oma ”lõpeta ära” pilguga. Ei tea, kas jätsin praegu hullu Hitler-emme mulje? Igal juhul olen mina ja on ka Robini teine superhea lasteaiaõpeta nõus, et Robinit peab pidevalt töösse rakendama ja tema vaimule ja kehale pakkuma piisavalt väljakutseid. Igavus teeb selle lapsukese ülemeelikuks ja teda tuleb reaalselt väsitada. Ta käib 2x nädalas trennis ja ma arvan, et mõistlik oleks nädalas korra veel üks ujumistrenn ka otsa panna. Võiks nüüd küll arvata, et äkki laps ongi väsinud aga ei, ausalt ei ole, uskuge mind. 🙂

Kuid kui tulla tagasi Robini naljade juurde, siis eile ma läksin Robini tuppa ja ütlesin suure üllatusega: ISSSAND, sul on siin selline sealaut, et uskumatu! Robin selle peale naeris ja kilkas rõõmsalt vastu: jess, ma ju tahangi sina olla ja sina oled siis sea-emme! Noh.. lapsesuu ei valeta?

Kuid hüpates nüüd ühelt teemalt teisele, siis Henri sai vahepeal 8 kuud vanaks, kas ma mainisin seda juba? Igal juhul oli see päev tegelikult nagu päev ikka. Suurimaks saavutusteks on Henril ikka see, et tal on 5 hammas, ta on hea isuga, ta kõnnib toe najal ja proovin ka ilma toeta seista. Arvan, et üsna varsti ta üldsegi hakkab kõndima. Käputada ta ei viitsi, roomab megakiiresti ja ronib igale poole. Ta on kuidagi hästi asjalik ja suur poiss minu arust. Tahab hullult tegeleda igast asjadega, naudib vanne ja ronimist üle meie või patjade näiteks. Selline asjalik laps on, toimetab hea tujuga rahulikult ja omaette ning võib üksinda Robini toas 45 minutit autodega ”mängida” ehk neid süüa. Ka meeldib Henrile väga kiikuda ja sellepärast on nii mõnus, et õues on kevad ja me saame ärkveloleku ajal õues jalutada ja kiikuda 🙂

henri kiikumas

Kuna Henri vahepeal üles ärkas, siis mu jutulõng katkes täiesti pooleks ja ma ei ole kindel, mis nüüd kirjutatud sai. Proovin teine päev asjalikumalt midagi kirja panna aga praegu kaks pilti meie nunnudest 🙂

henri kärusrobin kinos

 

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: