Lapsehoidja

Kui Robin oli sama vana, kui Henri praegu, siis ma poleks KUNAGI lasknud tal nädalas mitu korda olla lapsehoidjaga. Mulle tundus, et nii teevad ainult rongaemad ja Robin röögiks end hingetuks. Tegelikult ei saa me selle viimase suhtes ju kunagi kindel olla, mis olnud oleks, kuid selles olen ma nüüd küll kindel, et lapsehoidjale lapse usaldamine ei tee ema rongaemaks. Naljakas kuidas asjad muutuvad eksju 🙂

Ma olen palju kirjutanud, et Henri on üsna rahulik laps. Eks praegu tal näiteks tuleb neljas hammas ja ta jaurab natukene rohkem ja magab kehvemini, kuid muidu on ta minu meelest küll väga hea laps, kui nii võib öelda. Ma ei tea, kas see ongi sellest, et lapsed on erinevad või ma ise olen palju rahulikum ja see nii palju mõjutab, kuid ma ei ole kunagi eriti muretsenud, et Henrit kellegagi natukeseks jätta. Mitte ühtegi korda pole nii olnud, et Henri oleks siis ilma meieta olles väga nutnud. Jauranud küll aga seda teeb ta ka meiega näiteks unisena, hamba tuleku ajal, gaasivaludes jms. Igal juhul on Henri alati hoidjatega tubli poiss olnud ja ennast väga viisakalt üleval pidanud.

Nii tekkiski mul juba paar kuud tagasi mõte, et äkki meil võiks päeval vahel olla lapsehoidja, et ma saaks käia trennis. Noh, olgu kohe etteruttavalt öeldud, et ega ma seal trennis nüüd väga palju ikka ei käi aga lapsehoidja on meil nüüd küll juba üsna mitu aega olnud. Leidsin ta tutvuste kaudu ja muidugi tuli välja, et ta on mu endise kursavenna õde, nii et nagu ikka sai tõestust see, et Eesti on küla ja kõik tunnevad kõiki. See on muidugi siinkohal väga hea. See tekitab kohe julgema tunde, kui sul on inimesega ühiseid tuttavaid ja meie puhul ka ühiseid huvisid natukene.

Igal juhul on tegu piisavalt pädeva inimesega kellele ma usaldan praeguseks nii Henri, kui Robini üsna vabalt. Ma tean, et ta teab, mis teha on vaja, oskab end kehtestada, on samas piisavalt mänguline ja kodus on kord majas. Kuna Robin võib olla väga.. võimukas, siis tahtsin, et lapsehoidjal oleks kogemus olemas ka mitme lapsega ja praegu meil on ses suhtes vedanud, et tegemist on väikeklassi õpetajaga, kes meie juures käib peale oma põhitööd. Sellise tööga inimene aga on kokku puutunud igasuguste olukordadega ning Robini jonn või Henri täiskakamine teda ei hirmuta. Ilmselt. Vähemalt ta seni pole kurtnud.

Lapsehoidja käib meil seega mõned korrad nädalas päeval ja vahel õhtuti ka. Näiteks eelmine nädal, kui me käisime Raidoga õhtusöögil ja Jarek Kasari kontserdil, mis oli NII mõnus. Ja VEEL MÕNUSAM oli koju tulla, nii et lapsed magasid. Kodus oli vaikus. Ma ei pidanud MITTE KEDAGI magama panema! See on suur asi, ausalt.. Mitte, et tegelikult meie lapsi oleks hetkel elukeeruline magama panna, kuid tore on ikkagi, kui 7 kuu jooksul korra on selline vaba õhtu. Henri muidugi ärkas üsna pea peale meie koju jõudmist, kuid siis ta ainult sõi ja jäi magama tagasi, nii et see ei loe, ausalt!

Päeval ma ideaalis peaksin trennis käima aga praegu olen hoopis pool aega muid toimetusi teinud. Näiteks lõunal käinud. ÜKSINDA. Ja raamatupoes. Ja pangas. Ja riidepoes. Ja toidupoes. Ja ükskord ma istusin kohvikus ja lugesin 1,5 tundi.. Okei see oli kogemata, ma lihtsalt unustasin end sinna. Aga süümekaid ei olnud. Sest noh.. miks peaks? Henri magas kodus, Robin oli lasteaias, Raido tööl ja ma arvan, et mul on tegelikult täitsa õigus vahel hängida lihtsalt. Ja tegelikult ma mõned korrad olen ikka trennis ka käinud. Ma ilmselt käiksin rohkem, kui ma saaksin aru, mis ma seal trennis täpselt tegema pean.. ma olen ikka rohkem jooksuinimene.

Igal juhul on selline asi täitsa mõnus. Et sul on keegi kellele vahel loota ja keda sa õpid tasapisi usaldama. Henri tundub temaga hästi klappivat ja seni igal juhul Robin midagi kurtnud pole. Magama on nad temaga mõlemad jäänud ja ma seda kõige rohkem ju ilmselgelt muretsesingi. Isegi vannis said mõlemad lapsed eelmine kord käidud, nii et mis nii viga 🙂 Järgmisel kuul oleme me Raidoga kodust 2 ööd ära. IIIIK, hirmus! Kuid siis tuleb üheks ööks mu ema siia, viib Robini lasteaeda ja toimetab Henriga ning teise öö ongi lapsehoidja siin ja Robin läheb selleks ööks sõbra juurde. See kahe lapse kõrvalt endale vaba nädalavahetuse lubamine ei ole üldse kerge aga absoluutselt võimatu ka mitte. Tulebki lihtsalt mitu kuud etteplaneerida ja tegelikult saavad kõik hakkama küll. Ja ma olen jätkuvalt seda meelt, et kahekesi on vaja olla. Okei, no äkki tõesti kõigil siis ei ole aga meil küll on vaja. Laste kõrvalt ei jõua vahel isegi päevast korralikult rääkida ilma, et üks lastest vahele ei kriiskaks, rääkimata siis pikalt teineteisele otsa vaatamisest ja põlve silitamisest.

Nii et vabandused kõikidele emadele, keda ma olen varem rongaemaks pidanud, sest neil on lastele hoidja. Ilmselt te tegelikult ikka olete väga head emad ja mina olen lihtsalt olnud kitsarinnaline. Samas ütlen ma kohe ära, et tööl ma beebi kõrvalt küll ei ei tahaks. Ega suudaks. Henri on nii nunnu ja ma tahan näha teda kasvamas. Nädalas 2x 3h ringi kolada on muu asi, kui 9-17ni ära olla. Samas oleme me kõik erinevad, vajame ja tahame erinevaid asju ning ma olen oma emaks oldud aja jooksul õppinud ära kuldse tõe, et pole minu asi teisi õpetada. Kuigi ma niiii väga tahaks!

Kuid nüüd lähen ma Henrit pesema, sest ta sõi värsket kurki ja see tähendab, et tal on seda isegi varvaste vahel. Näputoidu rõõmud!

2 Comments (+add yours?)

  1. Saana
    Mar 10, 2016 @ 11:35:01

    Nii tore, et teil selline inimene on võtta! Meil on ka vahepeal lapsehoidja ja no maailma mõnus! 🙂

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: