Naistele

Tegelikult ütlesin ma hommikul enda Facebooki seinal juba paljud sõnad ära, kuid tahaksin need sõnad ja tunded edasi anda ka enda blogilugejatele.

Ma olen naiseks olemise peale viimasel ajal palju mõelnud. Olen ma ju siiski ka ise naine ja viimastel aastatel tunnen selle üle kuidagi uhkust ja olen selle omaks võtnud. Mitte, et ma poleks varem end naisena tundnud, hehee, vaid ma lihtsalt olen viimase aasta jooksul hakanud end hästi tundma oma kehas, olen hakanud ennast teistmoodi hindama ja väärtustama ning nagu ma ütlesin.. tunne enda üle uhkust.

Ma soovin seda sama kõikidele naistele. Ma tean, kuidas enda kehas olemine võib olla ebameeldiv. Ma tean, kui ebameeldiv on see tunne, kui vaatad peeglisse ja sa ei ole rahul, sa ei tunne ennast ära. Ninatargad võiksid ju nüüd öelda, et ma räägin nagu ma oleksin kaalunud liiga palju ja ometigi olen ma ju eluaeg ”kõhna” olnud, kuid tegelikult ei ole see üldse oluline. Ma ei hakka rääkima sellest, kui palju on mõistlik kaaluda, sest see on jutt teiseks korraks, kuid ma usun, et paljud naised saavad aru minu mõttest – sa võid olla väga heas vormis, teiste sõnul lausa ideaalse välimusega aga sa ise ei tunne end hästi. See asi tuleb sinu seest, sinu välimus ei pruugi asjasse üldse puutuda.

Kui nüüd küsida, et miks ma küll olen niimoodi tundnud end, siis ma ei oska tegelikult vastata. Olen ka sellele palju mõelnud ja eks mul on omad kahtlused, kuid ma ei oska ühegi kindlat põhjust välja tuua. Ehk on selleks põhjuseks liigne ebakindlus, ehk on see seotud sellega, et mu kõik sõbrannad on imeilusad.. mis iganes see põhjus tegelikult on, eks ma jõuan kunagi ka selleni, kuid praegu olen ma rahul sellega kuhu ma jõudnud olen. Kohta, kus ma vaatan peeglisse ja tunnen end hästi. Kui ma tahaksin millegi kallal nokkida, siis kindlasti võiks aga ma tavaliselt ei taha. Pole mõtet. Kui midagi ei meeldi, tuleb seda muuta.

Nii ma hakkasin ühel hetkel seda muutma, mis mulle ei meeldinud. Ja tuleb välja, et kõige rohkem pidin ma muutma enda suhtumist endasse. Ma pidin lõpetama enda võrdlemise kellegi teisega, ma pidin õppima armastama ennast, nägema ennast päriselt ja hindama seda milline mina olen. Ning nii ma õppisin seda vaikselt tegema. Iga päevaga natukene rohkem, avastades midagi uut endas, mis mulle meeldib, kuni lõpuks olin jõudnud sinnani, et mulle meeldis kogu see kompott. Ja sellest saab alguse väga palju muud, kui sa õpid ennast armastama.

Ma olen alati uskunud, et see, mis on sinu sees, seda on näha ka väljast. Kui sa oled enesekindel ja endaga rahul, siis on seda ka teistele näha. Kuigi sa ei ole ehk ideaalses vormis, sa pole juuksuris mõned kuud käinud, sa unustasid kulunud küünelaki maha võta.. aga sinu hing on ilus, puhas ja rahul, siis näevad seda ka teised. Ja ma ei pea siin silmad üldse seda, et enda välimus tuleks käest lasta ja siis kuulutada kõva häälega, et ma olen SEEST ilus, kuid ma pean silmas seda, et vahel me ei jõua kõike, kuid see ei tohiks mõjutada seda, kuidas me ise end näeme.

Naiseks olemise juures on nii palju imeilusat. Naised on tugevad, targad, võimekad, andekad. Ma usun, et väga paljud naised kahjuks ei tea ise, kui tugevad nad on. Kuid mina tean, et meie tugevus tuleb välja siis, kui meil pole lihtsalt muud varianti, kui olla tugev. Sama moodi on mul nii kahju selles, et nii paljud naised ei tea seda, kui ilusad nad on. Ausalt. Ma tean, et kahjuks on naisi kelle kaasad ei ütle neile seda iga päev. Kelle kaasad ei kinnita neile, et nad on fantastlised ja hea südamega ning suurepärased emad. Ma tean, et minu sõnad seda ei paranda aga armas naine, kes sa seda loed, tea, et sa oled kindlasti milleski ülimalt andekas ja sinu hing on nii ilus ja sa oled väärt väga-väga palju.

Ma soovisin täna seda, et mu sõbrannad näeksid seda, kuidas mina neid näen. Sest ausalt, mul on IMELISED sõbrannad. Igaüks neist nii omamoodi eriline ja andekas, kõik nii ilusad ja armsad ning minu jaoks alati olemas. Ma tunnen nende üle uhkust ja ma ei häbene seda kunagi tunnistada. Ma olen ennegi öelnud, et sõprade loteriil oleme me mõlemad Raidoga sõitnud jackpoti ja nii on ka. Kuigi ma ei saa anda oma lähedastele oskust näha ennast läbi minu silmade, siis saan ma seda neile öelda: aitäh teile soojad hinged, et te olete tulnud minu ellu ja olete olemas ning täpselt sellisena nagu te olete.

Muidugi ideaalses maailmas peaks olema IGA päev naistepäev, meestepäev, lastepäev, sõbrapäev ja igasugused muud päevad. Iga päeva tuleks elada, nii et kasutaksid oma aega väärtuslikult. Igal päeval tuleks hinnata ja armastadada ja kiita oma lähedasi. Argielu aga on nii kiire ja tegemisi täis, et me kahjuks kipume kõik unustame väga paljut. See pole tegelikult kellegi süü, me ei suudaks keegi igat päeva elada nii täiega, kui võimalik. Kuid on tore, et mõnedel päevadel tuletatakse meile meelde seda: ole armastav, ole hooliv, vaata rohkem ringi, austa teisi, kiida neid.

Õpi ennast armastama. Täielikult. Vaid nii saavad ka teised sind armastada. Ole lahke ja hea. Ole tähelepanelik. Ole hooliv ja julge. Ütle hästi, kiida ja innusta. Ole olemas teistele ja lase teistel olemas olla endale. Võta vastu seda, mis elul sulle pakkuda on ja õpi käigu pealt. Ära võta elu liiga tõsiselt. Julge naerda. Ja naera kohe südamest. Elus juhtub palju. Meid loobitakse mudaga ja sinna ei saa midagi teha. Viska vastu. Ole üle. Leia lahendus. Sa oled väärtuslik, naine. Sa oled väärt kõike seda, mida elul on sulle pakkuda. Sa oled imeline, soe, armas, julge, tugev ja vapustav. Naiseks olemine on rõõm, võta see omaks.

Ilusat naistepäeva.

PS! HÄSTI kahju on, et ma kirjutasin seda teksti samal ajal, kui Henri üritas kõiki asju endale pähe tõmmata. Niimoodi on väga keeruline keskenduda, mõte hüppab siia ja sinna, kuid ma tahtsin ikkagi need mõtted kirja panna. Loodan, et vähemalt keegi saab neist ka aru.

4 Comments (+add yours?)

  1. K
    Mar 08, 2016 @ 23:43:16

    Oh, see oli nii hea. Läks hinge. Aitäh.

    Reply

  2. Inger Romanenko
    Mar 11, 2016 @ 21:05:53

    Tead ma arvan, et Sa võiks mingi hetk raamatu kirjutada. Ausalt. Lihtsalt oma mõtetest ja vaadetest. Mina küll loeks! Sest no iga jumala postitust, mis Sa teed loen suu ammuli olgu see laste kasvatamisest (keda mul endal üldse veel polegi) või suhetest või enesehinnangust. Kohe kuidagi nii arusaadav ja selge ja “oma” on Su jutt:) Nii lihtne on samastuda. Ja samas ka mõtlemapanev ja inspireeriv. Ma Karrile ka juba sada korda vist öelnud, et küll sellel Raidol on alles lahe ja elutark naine 😀

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: