Miks ma pole beebigrupis

Kui ma Robinit ootasin, siis ma hakkasin blogima. Lisaks leidsin ma endale ”raseda sõbranna” kellega kinos, joogas, jalutamas ja eelkõige kõiki beebijutte rääkida. Kuna sel ajal mul lastega sõbrannasid polnud, siis oli Age leidmine väga tore. Olime mõlemad esimest korda rasedad ja kuigi väga erinevad, siis siiski oleme siiani väga hästi läbi saanud ja teineteisega elu olulisi hetki jaganud.

Peale seda, kui Robin sündis, nägin ma juhuslikult, et on olemas Facebookis beebigrupid. Alguses liitusin 2011 aastal sündinute grupiga aga seal ma vist nädala pidasin vastu. Liiga palju neid ”andsin oma 3-kuusele maasikaid, oma laps, ise tean” jutte ning ma ei viitsinud seal vaielda. Siis sattusin ma lihtsalt oktoobribeebide gruppi ja seal oli mingi hetkeni täitsa vahva aga naised on kõik nats ussid ja veits kanad, nii et seegi grupp suutis mu välja vihastada ja ma tulin sealt tulema. Ma ei mäleta, kuidas see täpselt alguse asi aga igal juhul sai tehtud uus grupp. Seal oli meid vähem. Ma arvan, et 50 ringi äkki. Aktiivseid oli äkki nii umbes 30 ja kuidagi märkamatult me rääkisime hästi palju. Meil oli ka Skypes vestlus ja me nii me jagasime päris pikalt oma jutte.

See oli hästi vahva tegelikult. Eks ikka oli ka vaidlusi aga kuna kokku olid saanud pigem rahulikud ja positiivsed inimesed, siis üldiselt need lahenesid kiiresti. Kõik ei klappinud kindlasti kõigiga, kuid mina leidsin endale sealt IMELISED sõbrannad. Neist üsna mitmetest olete te korduvalt lugenud. Tsau Kaija, Krista, Ilona ja Sandra 🙂 Lisaks veel trobikond väga mõnusaid tuttavaid kelle laste pilte ma siiani vaatan ja kelle tegemistele ma kaasa elan.

Meil olid iganädalased kohtumised, vahel ka suuremad, kus kohale tuldi isegi Norrast ning Tartust ja Pärnust. Me ei rääkinud grupist enam ammugi ainult lastest. Lahendatud said ära pooled maailma probleemid ning läbi said laterdatud kõik mõeldavad teemad. See oli hästi mõnus. Palju oli naisi, kes esimest korda emaks saanud, kuid oli ka neid kel lapsi juba mitu, kel lapsed teised suuremad jne. Kõik olid erinevad, kuid nii toredad ikka. Teineteist toetati, usaldati ja lohutati.

Kuid iga hea asi saab tavaliselt kunagi lõpule. Ma ausalt öeldes enam ei mäletagi konkreetset põhjust aga ühel hetkel mul sai kõik ning ma sealt grupist ka lahkusin. Minu arust tegid üsna varsti ka teised mu sõbrannad samad ja ma praeguseks ei tea, kas grupp enam eksisteerib. Mul on õnneks endal olemas sealt saadud sõbrannad ja ma tunnen, et see grupp oli mulle vajalik, sest see eluetapp oli vaja elada, nii et saaks kellegagi peale pere, veel jagatud.

Kuid nüüüd mul on Henri. Ja see kõik on nii..teistmoodi. Raseduse ajal muidugi oli tore teistele oma rasedusest rääkida, kuid ma ei vajanud selleks enda kõrvale kedagi, kes seda sama läbi elaks hetkel. Mul kusjuures oli küll mitu tuttavat rasedat ja me nendega aegajalt suhtlesime, kuid ei olnud vaja koos joogas käia. Ma isegi blogisse ei viitsinud iganädalaselt kirja panna, kui palju ma nüüd kaalun ja mida ma nüüd siis sõin ja mis mulle veel selga mahub. See viimane punkt oleks asjatu olnud ka, sest mu arust ei mahtunud mulle midagi selga nagunii..

Ja nüüd on Henri varsti 7 kuud vana! Uskumatu. Ja ma ei ole üheski beebigrupis, mõnel tuttaval on küll sama vana laps, kuid ma ei käi beebide kohtumistel, võimlemises, ujumises, laulutunnis ja.. noh, igal pool. Ma ei tunne meeletut vajadust kõike jagada, ma ei tunne, et ma peaksin teadma, mida teised sama vana lapsed oskavad. Eks vahva on vahel ikka neid asju arutada, kuid see on lihtsalt meeldiv vajadus, mitte mingi tung. Mu jaoks ei ole oluline, et kas kellegi laps nüüd istub või kellegi oma juba käputab. Ma ütlen ausalt – ma ei tea isegi, mida Henri vanune laps PEAKS tegema, sest ma olen keskendunud sellele, et minu arust peab ta ainult õnnelik olema. Mu rinnal magama, kaisus pikutama ja olema muside ja kallidega üleküllatud.

Ma tegelikult ei mõista hukka mitte ühtegi beebigruppi ja neisse kuuluvad emasid. Ma arvan, et see on tore ja armas, kuid ma tunnen, et minu jaoks on see etapp läbitud. Ilmselt on suur roll sellel, et mul on nüüd lihtsalt nii head sõbrannad, et ma saan neile rääkida kõigest, mis minu elus toimub. Ilmselt Robini ajal ma ei tahtnud oma sõbrannadele kõike rääkida. Esiteks ei olnud neil sel ajal lapsi ja nad ei osanud kaasa rääkida ning teiseks ma ei tahtnud tunnistada, et ma pool aega ei saa midagi aru, mis tegema peab ja miks mu laps mida teeb. Praeguseks julgen ma öelda oma sõbrannadele, et FAKK; ma olen väsinud ja ma ei saa aru miks Henri jaurab või ma tahaks natukene puhata. Ma tean nüüd, et ema ei pea olema alati ideaalne.

Kuigi Henril pole nüüd ühtegi ”beebisõpra” ja mina ei pea kuulama, kuidas teiste lapsed terved ööd tuduvad, olen ma õnnelik. Ja rahulik. Ning ma usun, et seda on ka Henrist näha. Kuigi tal on praegu mingi mure, mis teda öösiti kiusab, siis mina ei ole näinud õnnelikumat beebit. Ta on nii armas ja nunnu, naerab kogu aeg ja rõõmustab alati, kui venna ja issi koju tulevad. Nüüd jagan ma uudiseid oma perega. Näiteks täna ma hüüdsin Robinit nagu tulekahju oleks: ROOOBIN, tule vaaaata, VENNA ISTUB ISE! Ja Robin tuli ja vaatas ja naeris ja ütles, et naljakas, et tema ka kunagi ei osanud istuda. Ning ma kiusan oma sõbrannasid ja saadan neile pilte oma beebist ning nad noogutavad ja ütlevad, et on ikka nunnu küll. Ning ma ei arva, et nad valetavad või lihtsalt viisakad on. Ma tunnen oma inimesi, ma tean, et nad elavad mulle kaasa nii nagu mina neile.

Ma tervitan aga siinkohal kõiki ”oma oktoobrikaid”, kes seda äkki loevad. Mul on hea meel, et te tulite. Mul on hea meel, et mõned teist on jäänud ja võtnud mu südames sisse väga erilise koha. Aitäh, et olite vajalikul hetkel olemas 🙂

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: