Laisk blogija

No siin ma nüüd olen. Alandlikult, pea maas. Ei ole hirmus kaua kirjutanud.. Ei jõua kuidagi, andeksi! Kusjuures ei ole mu elu nüüd nii kiire ja põnev, et arvutit kätte ei võta, kuid elu on selline mõnusalt rutiinis kulgev, nii et pole olnud midagi väga erilist kirjutada. Kuid natukene ikka. Näiteks sai vahepeal Henri 4-kuuseks 🙂

Robin hakkas vahepeal aga hoopis Olafiks!

Ka üks väikene sõber sai aasta vanemaks ja käisime kuttidega koos peol. Nagu näha, siis toimetatakse küll kõrvuti, kuid igale ikka oma tegevus. Kõik on rahul.


Naerab Henri väga-väga palju. Kohe kui ta üles ärkab, silmad lahti teeb, siis hakkab naerma. Annab nunnum veel olla või?

Vahepeal juhtus meil ka, nii et kõik hakkasid ärkama kell 6.. midagi. Ma ei ole isegi kindel, mis kell täpselt, sest see on LIIGA VARA! Nüüd viimased hommikud olen Robinile öelnud, et ei, kell 7 on alles öö, maga edasi. Ta küll väidab, et tal pole und aga tunnikese tavaliselt ikka venitab voodis välja. Kui Henri ärkab 6:45, siis umbes 7:30 paiku jääb ta magama tagasi. Magab siis küll ainult 30-40 minutit, kuid siis on juba kell selline, et ei tundu nagu ärkaks öösel üles.

Eelmisel pühapäeval käisime me Robini, Ilona ja Johannaga kontserdil. Minu vahvad Kohila inimesed tegid toreda plaadi – Seitsme maa ja mere taga. Oli selle esitluskontsert ning meie tahtsime ka neid Disney laule kuulda. Johannale meeldisid laulud väga, Robinile aga hoopis mustkunstnikud. Robinile meeldib üldse võlumine ja maagia, nii et see oli täpselt tema ”teetass”.

Robin on olnud üldse väga tubli poiss minu arust. Kui veel mõni kuu tagasi oli meil igapäevane, et tema nuttis ja mina olin endast väljas ja Raido oli kurb, siis praegu on sellist asja väga harva. Robin kuulab, saab aru ja meil pole põhjust niisama pahandada ka. Eks muidugi on meil väikeseid nääklusi – Robin ei taha magama minna, ei söö korralikult vahepeal või lihtsalt ei kuula minu tarkasid õpetussõnu, kuid ma usun, et väikeseid vaidlusi on ikka kõigil oma 4-aastasega.

Lasteaias Robinile meeldib aga kõige rohkem meeldib maal, vanaisa ja vanaema juures. Nädala sees käib Robin seal ikka vahel mängimas ja eelmine nädavahetus oli ta öösel ka seal. Käisid õhtul vanemate sõpradel külas ja pärast mu tädi sünnipäeval. Viimasele tahtsin ka ise niii väga minna aga minul oli hoopis üks pildistamine. Sellest teine kord 🙂

Robin käib ikka veel ka kaks korda nädalas trennis ja mängib lasteaias kaks korda nädalas kabet. Mõlemad meeldivad väga. Kabet mängime kodus ka peaaegu iga päev. Üldiselt mängivad nad seda rohkem Raidoga – eks ole see talle ka hingelähedasem. Õhtuti on meil ka tekkinud selline mõnus tava, et kui mina panen Henrit magama, siis Robin ei kisa-kilju-hüppa, vaid nad mängivad Raidoga mingit lauamängu. Reis ümber maailma on praegu väga pop 🙂

Kui ma juba Robinit kiitsin, siis kiidan natukene Raidot ka. Neljapäeval tahtsin mina kinno minna aga Robinil oli trenn. Seal talle meeldib ja Raido tahtis, et Robin ikka saaks minna. Kuna Henrit aga ei saanud mina kaasa võtta, siis jäi ta venna ja issiga. Raido on enne ka Henriga olnud päris palju, kuid mitte kahe lapsega niimoodi linna peal. Viisin mõlemad lapsed Raido töö juurde. Sealt läksid nad edasi Audentesesse trenni, Magistrali poodi ja siis tulid koju süüa tegema. Kokku oli see aeg u 4 tundi. Kui mina koju jõudsin, siis keegi ei nutnud, toit oli valmis ja Raido tundus väsinud 🙂 Kui lapsed olid magama läinud, siis ta istus diivanil. Küsisin, et nooo, kes nüüd koristab, korterist ju torm üle käinud. Ohkas teine vaikselt ja ütles, et ta peab natukene puhkama ja kuidas mina küll jaksan.. 🙂

Mina ise käisin eelmine reede aga kontserdil ka. James Arhur oli taas Eestis ja Sandra-Risto ka, nii et tahtsime kõik kontserdile minna. Enne kontserti tuli mulle külla mu kursaõde ja läksime meie juurest koos. James oli äge aga kontsert.. oli kehv. Heli oli paha, kontsert oli lühikene ja noh, rohkem polnudki midagi. Tore oli aga kodust natukene välja minna ikka ja Raido ning Henri said ilusti hakkama.  Robin oligi siis maal. Kui ta maalt koju tuli laupäeval üsna õhtul, siis oli ta üliväsinud. Oli terve päeva jooksnud ja möllanud ning koju jõudes hakkas nutma, et tema pole üldseee väsinud. Mul olid Kaija ja Krista külas ning Robin tahtis ka meiega istuda aga panin ta ikka kohe voodisse. Muidugi magas ta üsna varsti ja väga sügavalt. Meil oli aga ülimõnus õhtu ja kindlasti peab kordama. Magama sain väga hilja ja hommikul oli raske ärgata aga õhtu oli vahva 🙂

Kui aga rääkida sellest ülal mainitud pildistamisest, siis sel korral ei olnud mina üldse pildi peal. Hoopis meie kass, Puhh oli. Nimelt varsti tuleb müüki kalender, mille tulu läheb varjupaiga loomadele. Selle tarvis otsiti modelle ja kandideerida said varjupaiga loomad. Puhh oli hirmus edev ja tahtis ka osaleda ning saigi pildile. Pildistasime eelmisel laupäeval Jarek Jõeperaga Pirital. Puhh on ju meil muidu ikkagi täitsa toakass ning ootasime mõlemad fotograafiga, et kuidas ta reageerib aga tegelikult oli modell väga tubli. Kuigi ta hiilis ringi ja väga uhkselt saba püsti ei ajanud, siis Jarek sai nii mõnegi kifti pildi. Ma olen mõndasid neid juba näinud aga kuna ta saatis need mulle töötlemata kujul, siis ma igaks juhuks neid näitama ei hakka. Kui saan pildid õiges formaadis, siis kindlasti ilmutan mõne ära ka. Nii vahvad olid lihtsalt! Ja Puhh oli tubli. Rihma vaja ei olnud, lasi end tõsta ja hoida ja puu otsa panna väga julgelt ning kodus ainult lakkus oma käppasid ning nõudis, et ma teda paitaksin. Eraldi tahaksin aga kiita Jarekut! Milline tore fotograaf, tõesti! Terve tunnikene ja natukene peale me ainult rääkisime ja minu arust oleks võinud see pildistamine mitu tundi kesta. Nii sõbralik, siiras ja huvitav inimene 🙂

Aga mina ise käisin ka üks päev ühel pildistamisel. Nimelt tean ma nüüd kus saab ülelinna kõige paremaid ja SUUREMAID trühvleid. Minu enda tädi Maive käest! Ametlikult aga tasub otsida Facebookis Truffels House ning kindlasti minna jõuluturule ja otsida sealt üles trühvlikohvik. Kohvik on superarmas, trühvleid on väga palju erinevaid ja kõrvale saab suurepärast kohvi või jõulujooki. Homme muideks süüdatakse ka jõuluturu kuusel valgustust ja kohale saabub jõuluvana!

Selle postituse kirjutamise vahepeal on hommikust saanud õhtu.. Vahepeal olen ma jõudnud teha mõned korrad süüa, mängida lastega, koristada, panna mõlemad lapsed ööunne, vaadata seriaali, pikutada jne.. Ma ei mäleta mis siia postitusse nüüd täpselt kirja sai ja äkki mõni asi kordub aga teate ju küll minu reeglit, et ega ma siis üle ka ei loe.. niigi iga minut arvel 😀 Raido on sõbra sünnipäeval ja mina plaanin kohe endale teha ühe tee, võtta kõrvale mandariinikauss ning vaadata osa The Good Wife’i. Mmmm, sellised mu laupäevad 6 aastat tagasi küll ei olnud 🙂

2 Comments (+add yours?)

  1. My
    Nov 30, 2015 @ 19:28:45

    Su pojad on nii armas ja vaga uhte nagu ka! Mul on sulle uks kusimus ka, ma ootan teist last ja mu laste vanusevahe tuleb tapselt sama nagu sinu poistel. Akki raagiksid paari sonaga, kuidas sulle tundub selline vanusevahe lastel? 🙂

    Reply

    • kristipere
      Nov 30, 2015 @ 20:00:58

      Kuigi kindlasti on vahva, kui laste vanusevahe on väga väikene ja neil on varakult juba koos lõbus mängida, siis olen varem ka öelnud, et meile see ei oleks sobinud. Ma vajasin vahepeal pausi ja mul on hea meel, et ma selle pausi ka võtsin. 2 aastat tagasi olin ma väga närviline ja kergesti ärrituv, kuid praegu ma tunnen pigem harva nii. Ma arvan, et olen praegu lastele parem ema, kui oleksin olnud kahe järjestikuse lapsega. Igale perele sobib oma ja see on ainult vanemate enda otsus 🙂
      Ses suhtes on see vanusevahe hea ka, et Robin saab asjadest aru. Ta ei kisa, kui ma panen Henrit magama, ta saab aru, et vahel tahab venna saada natukene rohkem tähelepanu. Robin oskab vajadusel ka mind aidata ja tunneb Henri vastu huvi hoopis teistmoodi, kui ilmselt 2-aastane tunneb. Kindlasti ei ole neil isegi aasta pärast koos ehk väga palju ühiseid mänge, kuid ma usun, et nad on lähedased sellest hoolimata. Mul on hea meel, et 4 aastat sai Robin nautida meie tähelepanu üksinda ja nüüdseks on ta kohanenud sellega, et Henriga tuleb tähelepanu jagada. Kui üleeile küsisin Robinilt, et kas ta on vennaga harjunud, siis ta ütles, et on küll. Seda on ka tema käitumisest õnneks aru saada.
      Palju õnne teise lapse puhul, nad on imelised!

      Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: