Pühendusega kõikidele emadele

Ma pühendan selle, puhtalt emotsiooni pealt kirjutatud, postituse kõikidele emadele. Kõikidele naistele, kes on kasvatanud enda kehas teist inimest. Kes on oksendanud 3 kuud või 5 kuud või 7 kuud. Ma pühendan selle neile naistele, kes on enda kehast välja pressinud inimese. Emadele, kes on karjunud, huuli närinud ja peksnud voodit või seina aga siiski pressinud. Ma pühendan selle neile naistele, kes peale keistrit kohe koridoris ringi jalutasid, et jõudu koguda. Kõikidele emadele, kes imetasid ja tundsid valu. Ma pühendan selle postitusele naistele, kes lasid väikesel inimesel tunde oma rindade otsas olla, ise samal ajal nuttes, küüsi rusikasse surudes või huuli hammustades. Ma pühendan selle emadele, kes teavad, mis on piimapais ja mida tähendab, kui laps vale imemisvõttega mitu nädalat imeb. Ma pühendan need read neile naistele, kes on oma karjuvat last kussutanud nii kaua, et päike on jõudnud tõusta. Ma pühendan selle postituse neile emadele, kes on oma gaasivaludes lapsega maganud koos diivanil, ise istudes. Kõikidele emadele kelle laps on maganud ööd nende rinna otsas. Emadele, kelle laps on enne magama jäämist karjunud end hingetuks. Ma pühendan selle postituse emadele, kes on nutnud koos enda lapsega ja tundnud end abituna. Ma pühendan selle postituse naistele, kes on vapralt jalutanud kärus magava lapsega tundr vihmas ja tuules ja isegi tormis. Ma pühendan selle jutu emadele, kes on oma röökivat last kinni hoidnud, kui kolm õde talle kanüüli üritavad panna. Kõikidele emadele, kes on teinud oma lapsele ise süüa hoole ja armastusega ning siis vaadanud kuidas see toit põrandale kallatakse. Kõikidele emadele, kes on näinud kuidas laps oksendab ja kes on koristanud seda okset voodist, põrandalt, diivanilt. Ma pühendan selle postituse emadele, kes on enda haiguse ajal hoolitsenud teiste eest. Kes on salaja nutnud vannitoas, sest jaks on otsas. Ma pühendan selle postituse emadele, kes on jõuetusest karjunud. Ma pühendan selle postituse emadele, kelle lapsed on neid löönud. Keda on visatud asjadega. Kelle peale on karjutud, sülitatud. Kes on rahustanud enda hüsteerias last. Ma pühendan selle postituse emadele, kes on valutanud südant, sest kraadiklaas lapse kaenlaall näitab suuremaid numbreid, kui sa teadsid, et seal näha võib. Ma pühendan selle postituse neile naistele, kes on nutnud koos lapsega, sest just nemad jäid ilma kutsest kellegi sûnnipäevale. Ma pühendan selle postituse emadele, kellel on kodus mitu last. Ma pühendan selle postituse naistele, kes teavad, mis tunne on pissil käia niimoodi, et keegi ripub su jala küljes. Olla duši all, nii et keegi kisab dušikardina küljes. Neile emadele, kes ei jõuagi mõni päev hambaid pesta või kes söövad hommikust õhtul. Ma pühendan selle postituse emadele, kes peidavad viimase tüki shokolaadi, et seda 3 sekundit üksinda nautida, kuni lapsed teises toas raamatuid riiulist välja kisuvad. Ma pühendan selle postituse emadele, kes ei saa reede õhtul sõbrannadega kohvikusse minna. Ma pühendan selle postituse emadele, kes triigivad hommikuti kell 7 pesu. Kes voldivad iga päev kokku väikeste inimeste riideid, et nad saaks neid kanda 3 minutit enne uuesti määrimist. Ma pühendan need read emadele, kes teevad süüa ka siis, kui endal on süda paha. Kes oskavad samal ajal suppi keeta, lapsega joonistada, pesu kuivama panna ja vahepeal raamatut lugeda. Ma pühendan selle postituse emadele, kes ei tea mis filmid kinost jooksevad ning kes oskavad kaasa laulda kõiki Entel-Tenteli laule. Ma pühendan selle postituse emadele, kes ootavad päikselist ilma, sest siis kuivab pesu õues kiiremini. Ma pühendan selle postituse emadele, kes panevad õhtuti üksinda korda mööda magama oma lapsi. Kes selle magama paneku vahepeale koristavad ära elutoa ja köögi. Kes suudavad seda kõike teha naeratusega ja kes näevad ise välja nagu modellid. Ma pühendan selle postituse NAISTELE, kes kodus värvivad ripsmed ära ja kes panevad kodus selga kleidi. Ma pühendan selle postituse aga veel rohkem naistele, kes ei mäleta millal nad viimati kleiti kandsid ja kes arvavad, et ööklubides on siiani populaarne muusika Smilers. Ma pühendan selle postituse emadele, kes ärkavad laupäeval kell 7 ning teevad pannkooke. Pühendan neile, kes veedavad oma laupäeva õhtud laste sünnipäevadel ja naudivad seda. Ma pühendan selle postituse emadele, kes teavad, mis tunne käib südamest siis läbi, kui su laps kukub kõrgelt alla. Ma pühendan selle postituse neile emadele, kes on röökiva lapse poest välja vedanud, sest sa ei ostnud neile üllatusmuna. Ma pühendan selle postituse kõikidele emadele, kes ei anna lapsele järele, sest tädi bussijaamas ütleb, et mis see üks komm siis ikka ära ei ole. Ma pühendan selle postituse emadele, kes teevad öösel lapse sünnipäeva kutseid. Ma pühendan selle postituse emadele, kes ostavad lapsele uued kindad, kuigi endal oleks vaja talvesaapaid. Ma pühendan selle postitus emadele, kelle jaoks trenn tähendab trepist toidukottidega üles ronimist või 17 kilo kaaluva käru tassimist. See postitus on kõikidele emadele, kes praegu seda postitust loevad, kes tundsid end ära kasvõi ühes asjas või kes mõtlesid, et emaks olemine ei ole tõesti alati ainult lust ja lillepidu.

Aitäh sulle EMA, kes sa oled suurepärane. Ema, kes sa armastad ja hoolid. Aitäh ema, kes sa teed kõik, mis võimalik, et su lastel oleks hea. Aitäh ema, kes sa oled valmis ise talvel paljaste varvastega käima, et su lapsel oleks tema lemmik tegelasega t-särk. Aitäh, et sa tekitad enda lapses tunde, et ta on vajalik, et ta on väärtuslik, et ta on hea, osav ja kõikvõimas. Aitäh kõikidele emadele, kes on fantastilised imeinimesed. Aitäh teile, et te elate oma elu iga päev nagu see oleks tavaline ja kõige loomulikum. Ühest küljest see ju seda ongi aga teisest küljest on see maailma kõige raskem töö ja selle eest antakse vähe au. Aitäh ema, kes sa käid poes karjuvate lastega, kes sa laulad oma lapsele sama laulu 101919122 korda järjest, kes sa kuivatad oma lapse pisarad kui ta on kukkunud.. Aitäh emale, kes paitab oma lapse pead kui tal on palavik ja valvab tema und öösel, kui ta näeb halbu unenägusid. Aitäh emadele, kes saavad hakkama kõigega ka üksinda ja kes oskavad ikka teha nalja. Aitäh kõikidele emadele, kes isegi peale harva õhtut kodust väljas, ärkavad ikka üles koos lastega ja panevad nendega kokku puslet. Aitäh kõikidele emadele, kes panevad oma röökivat imikut riidesse poes ega lase end häirida inimeste pilkudest. Aitäh kõikidele emadele, kes kuulavad enda SÜDAME HÄÄLT, mitte alati mõistuse oma. Aitäh ema, kes sa oled alati olemas, kes sa lohutad, kuulad.. kes sa ütled oma lapsele, et ta oma hea laps, et tema tegusid on märgatud, et tema arusaamatud joonistused on nagu kunst. Aitäh ema, kes sa ilukirjanduse asemel loed kasvatusraamatuid ja paned sealt kõrva taha vaid pool juttu, sest sa tead, et teine pool on puhas jura. Aitäh ema, kes sa teed kodus ise shokolaadi, et oma lapsele vaid parimat pakkuda. Aitäh sulle, EMA, kes sa peidad juurvilju toidu sisse, kes sa sööd ise naeratades lillkapsast, kuigi salaja tahad oksendada. Aitäh ema, et sa mitte kunagi ei süüdista oma lapsi, et sinul on midagi tegemata jäänud.

Kõik emad – te olete imelised, ausalt.

Siiralt,

Teie Kristi

34 Comments (+add yours?)

  1. Marta
    Oct 30, 2015 @ 20:37:44

    Nii ilus!

    Reply

  2. Karin
    Oct 31, 2015 @ 08:23:36

    Pisarad voolavad praegu – nii ilusalt kirjutatud! 🙂 Aitäh Sulle!

    Reply

  3. Marbrit
    Oct 31, 2015 @ 14:49:59

    Aitäh!!!!

    Reply

  4. Ave Aaslaid
    Oct 31, 2015 @ 18:12:35

    Tänan hingepuudutuse eest…

    Reply

  5. Maria
    Oct 31, 2015 @ 20:49:22

    Aitäh Kristi! Just ennem olime pojaga mitu tundi Halloweeni peol. Magama jäi ta kaks tundi, nii üleväsinud oli, et und ei tulnud.
    No juhe hakkas ikka kokku jooksma täiega.
    Kuni sinu postituseni.
    Aitäh Kristi 🙂 Nii ilusti kirjutatud postitus, hakkan vist mitu korda päevas seda lugema, rahustab hästi 🙂

    Reply

  6. Karin
    Nov 01, 2015 @ 10:41:06

    Pisarad lihtsalt voolavad. Nii ongi. Aitäh Sulle!

    Sa oled i m e l i n e !

    Reply

  7. Maiku
    Nov 01, 2015 @ 18:52:24

    Kummardus! Paremini ei saakski!!! 😃

    Reply

  8. helluste
    Nov 01, 2015 @ 18:59:30

    Lihtsalt võrratu! Veelgi võrratum on see, et see kõik tuli, nagu öeldud, hetke emotsioonist. See tähendab, et pole ilustatud, ega sõnu otsitud… Tugevalt südant liigutav ja nii paljus läbi elatud kogemus. Karm, aga tõsi! Ilus! Aitäh Sulle, Kristi!

    Reply

  9. Delia
    Nov 01, 2015 @ 19:01:58

    Nii päris!!! Ausalt! Aitäh Sulle!!! 🙏

    Reply

  10. Gätlin
    Nov 01, 2015 @ 20:09:29

    Tänud Sulle, Kristi!
    Südant liigutav…Kristi, Sa oled Naine suure algustähega!

    Reply

  11. verner
    Nov 01, 2015 @ 20:13:22

    Kahjuks pole KÕIK emad sellised 😦 mul on vastupidine kogemus kahe emaga.Olen seda kõike(peale sünnituse 🙂 )isana kaks korda läbi teinud ja olen sellest ka kaks korda õnnelikum isa 🙂

    Reply

  12. Made Kalev
    Nov 01, 2015 @ 21:02:01

    Olen küll juba vanavanaema, kuid lugedes seda kirjutist, oleks see kõik nagu eile olnud. Aitäh toreda kirjutise eest!

    Reply

  13. Kadri
    Nov 01, 2015 @ 21:48:16

    See oli nagu ühe hingetõmbega praegu. Ühe hingetõmbega kirjutasid, ühe hingetõmbega lugesin, ühe hingetõmbega mu elu praegu. Aitäh seda sõnadesse panemast, annab jõudu.

    Reply

  14. 2 lapse ema.
    Nov 02, 2015 @ 06:53:18

    Nii ilus…..pisarad tulevad silma ,Aitäh selle imeilusa kirjutise eest.

    Reply

  15. Riina
    Nov 02, 2015 @ 07:41:00

    Ka mina lugesin seda märgade silmadega. Aitäh, Kristi, see oli imeline! Sina oled imeline!

    Reply

  16. 2lapseem
    Nov 02, 2015 @ 07:56:41

    Liigutav! Tänan, et leidsid aja, et selle ilusa sõnumi kirja panna!.

    Reply

  17. Karmen
    Nov 02, 2015 @ 08:50:25

    Imeliselt kaunid, ausad ja õiged sõnad 🙂 Pisarad silmis tänan Sind Kristi 🙂

    Reply

  18. Jana
    Nov 02, 2015 @ 11:10:50

    Jah… pisarad tulid täitsa tahtmatult silma… Väga palju tabavaid märksõnu, palju tõde… Ja käru, mida tuli 5-ndale korrusele ja seal alla tassida, kaalus 26kg… kaksikutekäru…

    Reply

  19. Anette
    Nov 02, 2015 @ 11:13:26

    Täpselt seda oli mul praegu vaja. Aitäh!

    Reply

  20. Kaili
    Nov 02, 2015 @ 12:55:26

    Väga hea!!!!!
    Täpne kirjeldus minu igapäevaelust!!!!

    Reply

  21. Liia
    Nov 02, 2015 @ 13:32:16

    Kõik on olnud täpselt nii nagu kirjutatud. Kummaline, et kui see emaks olemise valu niimoodi paberile on pandud, siis muutus see kuidagi nii palju ilusamaks. Pisarad voolavad. Kohe päris korralikult. Aitäh!

    Reply

  22. Maarja
    Nov 02, 2015 @ 13:47:06

    Imeline! Just täpselt NII ONGI! ❤

    Reply

  23. Pungitar
    Nov 02, 2015 @ 14:25:47

    Väga ilus 🙂

    Reply

  24. riinaprants
    Nov 02, 2015 @ 15:24:56

    Suur aitäh, nii imeliselt kirjutatud artikli eest,palju päikest SULLE.Nii südant liigutav,see oli just nagu eile,tegelikult on möödas 40 aastat,sügav kummardus.

    Reply

  25. Gerda
    Nov 02, 2015 @ 17:03:04

    Ma ei ole veel ise ema – kuid ka see aeg tuleb kunagi.
    Sellegipoolest läks mulle see postitus hinge. Loodan, et aastate pärast, kui See aeg on käes, saan uuesti seda lugeda ning veenduda selles, et just nii ongi!
    Suur aitäh sulle Kristi! ☺️

    Reply

  26. Imbi
    Nov 02, 2015 @ 20:32:25

    Super! Aitäh sulle ! 🙂

    Reply

  27. Kristel Kübarsepp
    Nov 03, 2015 @ 07:05:01

    super! Tõesti südamesse.

    Reply

  28. Maile
    Nov 03, 2015 @ 21:23:16

    Imekena! Aitäh märkamast ja sõnadesse panemast! Tunnen isegi, et liiga tihti nähtakse ema rolli kui lihtsamat vastupanu teed, samas kui tegelikult on tööd topelt ja puhkust pole lootagi. Kuipalju öösid on veedetud elutoa diivanil! Kuid mingi ürgne maagia annab jõudu ja igal hommikul on jõudu jälle tegutseda , hoida ja armastada..

    Reply

  29. K
    Nov 05, 2015 @ 16:00:02

    Ilus!

    Reply

  30. Kristi
    Nov 06, 2015 @ 20:34:35

    Tõeliselt ilus, aitäh Sulle!

    Reply

  31. Getter
    Nov 19, 2015 @ 01:40:05

    Nii uskumatult hea on selle loomuliku ja enesestmõistetava “töö” eest sõna “aitäh” kuulda!
    Loodan, et suudad seda ka ise kõrvalseisja pilguga lugeda ja tunda, et ka Sind, hea ema ja hea teiste emade toetaja, tänatakse ja väärtustatakse! Aitäh sulle :)!

    Reply

  32. kristipere
    Sep 21, 2016 @ 09:46:02

    Aitäh kōikidele ilusate kommentaaride eest! Emadus on imeline!

    Reply

  33. Anita Ivask
    Nov 01, 2017 @ 09:43:27

    Väga ilus! Just nii see on 🙂

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: