Milline rõõm väikesest inimesest

Ma armastan Robinit. Ainult emad ja isad teavad milline on see armastus oma lapse vastu. See on ilmselt kõige võimsam tunne maailmas ja võimsamaks teeb selle tunde veel see, et armastus oma lapse vastu ei muutu. Ei ole vahet, kas su laps jonnib, lööb, tuleb koju kohutavalt halva tunnistusega, naerab su üle.. armastus ei muutu ikka. See on nii puhas ja siiras ja päris, et seda ei saa lihtsalt muuta.

Ja ma mõtlesin küll Henrit oodates, et mis moodi huvitav see kõik on teise lapsega. Kas ma armastan ühte last rohkem, kui teist? Teised vanemad ütlesid, et kui on kaks last, siis on ka topelt armastus. See tundus hästi naljakas, sest noh, rohkem ju ei ole niigi võimalik armastada enda last ja suurem tunne ju lihtsalt ei saa südamesse ära mahtuda? Niigi oli vahel Robinit vaadates selline tunne, et süda läheb LÕHKI, sest ta on nii armas ja kallis ja hea ning armastus tahab kohe südamest välja lausa pressida..

Aga ei ole mu süda katki läinud. Ja ei armasta ma ka ühte last rohkem, kui teist. Minu südames on Robini suhtes täpselt sellised tunded nagu olid enne. Meil on temaga olnud viimased kuud päris palju muret aga minu armastust see ei muuda. Ma tahan ka vahel jonnida ja olen kurb ja kuri, tõstan häält ning lihtsalt ahastan, et ma ei oska midagiii teha. Aga armastus, see ei muutu. Õhtu lõpuks on siiski, nii et ma vaatan oma magavat Robinit ja ta on IMELINE. Vahel me pikutame õhtul tema voodis, ma hoian teda kaisus ja ta on lihtsalt niiii pehme ja soe ja mõnus. Vahel ta siis võtab mind kaissu ja silitab näiteks mu käeselga või pead. Nii armas lihtsalt, et tahakski sinna tema voodisse magama jääda.

Ja nüüd on minu südames veel üks armastus. Ma arvasin, et süda läheb katki suurest armastusest aga ma eksisin. Reaalsus on hoopis see, et mu süda kasvas lihtsalt suuremaks. Sinna mahtus ära nüüd üks täiesti eraldi armastus veel. Samasugune suur, siiras ja puhas aga siiski teistmoodi. Ning kui vaja, siis mahuks sinna ära veel mitu armastust. Enam ma ei arva, et ma arvaksin ühte last rohkem, kui teist. See emaarmastus on ikka samasugune. Aga samas erinev. Naljakas eks 🙂

Henri tuli siia maailma kuidagi nii.. ilusti. Ausalt. Henri sünd oli nii valus aga see valu ei tule mulle üldse meelde. Meeles on mul vaid see, et Henri sündis ja ma olin nii õnnelik. Kui ta mu sülle pandi ja ta oli väga lilla ja nuttis ja oli lögane, siis ta oli nii.. minu oma. Ma ootasin teda nii väga ja sel hetkel, kui ta sülle mulle anti, siis ma sain aru, et ma ei teadnudki KUI väga ma teda olen oodanud. Ta oli imearmas, väikene ja nunnu. Ta nuttis oma kileda beebi häälega ja võttis mu näpust kinni ning ma olin väga õnnelik. Ja sellest ajast alates on see õnn mul südames olnud kogu selle armastuse kõrval.

Henri on teistmoodi, kui Robin. Mina olen teistmoodi, kui ma olin Robiniga. Ma olen sellega rahul. Ma ei ole Henriga närviline, saamatu ja üleliia mures. Ma naudin Henriga olemist, temaga pikutamist, tema imetamist. Ta on nii armas laps lihtsalt. Ta naeratab mulle hästi vahvalt ja ülemeelikult ning ta mudib enda sõrmi söömise ajal no lihtsalt uskumatult armsalt! Ta ärkab vahel üles ja sahmerdab ja siis ma võtan ta kaissu ning ta jääb edasi magama. Ta on minu juures õnnelik ja see teeb minu õnnelikuks.

Robin on juba üsna suur poiss. Ta ei vaja minu abi söömisel, ta oskab ise enda asju kokku panna, ta saab endale ise sokid jalga (kuigi ta ei ole nõus neid ise jalga panema), ta jookseb kiiresti ja oskab rääkida oma päevast. Me saame temaga juttu rääkida, asju arutada, mängida, raamatuid lugeda. Ta vajab mind enda kõrvale hoopis teistmoodi, kui Henri ning mulle just nii sobibki. Ma olin mures, et ehk on nelja aastane vanusevahe liiga suur aga praegu tundub see täiesti õige vahe. Robin saab mind vahel natukene aidata, ta tahab mind aidata. Ta ei käitu ideaalselt ei lasteaias ega kodus aga ta on Henri vastu hea. Ja see on hoopis teistmoodi armastus, mis neil kahel veel tekkimas on 🙂

Palju rõõmu on ikka lastest küll. Kuid, muret on ka, ma olen aus. Robini pärast olen ma viimased kuud pead valutanud ja nutnud ikka päris palju. Olen korduvalt mõelnud KUS ma küll valesti olen teinud ja MIKS küll nii aga ega need mõtted seda asja ei aita. Ikka tuleb edasi minna ja proovida ja rääkida ja korrutada sama juttu uuesti ning uuesti. Mind lohutab vaid teadmine, et Robin ON tark, hea ja armas laps ning see on mööduv periood. Tegelikult olin ma enne natukene tagasihoidlik, sest Robin on VÄGA tark, superhea ja IMEarmas laps. Talle on lihtsalt vaja seda veeeel rohkem meelde tuletada.

2 Comments (+add yours?)

  1. kristina
    Sep 09, 2015 @ 05:31:22

    Ühe lapse emana mõtlen ka tihti sellele, et kuidas mul jaguks veel teisele lapsele sama palju armastust. Aga kõik väidavad nagu ühest suust, et jagub-jagub. Ega seda vist enne ei suudagi lõplikult uskuda, kui ükskord teine kohal on 🙂 Samas, kui me endale nüüd alles koera võtsime, siis põdesin ka, et kas mul talle on lapse kõrvalt mingit tähelepanu ja armastust jagada ja kuidas ära harjume, aga ta tuli ja nagu oleks alati olnud 🙂 väga armas postitus!

    Reply

  2. Kätlin
    Sep 09, 2015 @ 06:52:28

    Kui ma esimest korda emaks sain rohkem kui 11a tagasi, siis tundsin ka mina, et mu armastus lapse vastu on niii, nii suur ning ma ei mõistnud, kuidas ma saaks oma armastust jagada veel teisele lapsele. Tunnistan ausalt, et selliselt arvasin ma ikka hulk aastaid ja olin valmis saama teise lapse alles 9a hiljem ning nüüd ma mõistan, et ma eksisin. Sa kirjeldad nii hästi ja õigete sõnadega seda armastust, mis tegelikult teebki südame veel,veel suuremaks ning ka täna tunnen mina, et südamesse mahuks neid armastusi veelgi. Ja see on tõesti väga armas postitus!

    Reply

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: