4 aastat

4 aastat tagasi umbes samal ajal me olime rannas ja tegime pilte. See oli minu ja Raido jaoks esimene ühine pildistamine. Mitte kumbki ei olnud siis niimoodi fotograafi juures käinud ja ei teadnud üldse, mis tegema peab. Nüüd julgen küll öelda, et me oleme vanad kalad fotoshuutidel. Tavaliselt kulgevad meie pildistamised muideks kõik üsna ühte moodi – mina üritan täiega olla ilus ja rahulik, Robin keeldub piltidele tulemast ja Raido räägib terve aja. Kuna Raido räägib, siis ma ei suuda väga rahulik olla, sest ma tean küll, et fotograafil on niimoodi tüütu, et üks muudkui seletab ning lõpuks mina jauran, Raido teeb mingeid omamoodi nalju ning Robin kisab kuskil kauguses, sest keegi temaga ei tegele.

4 aastat tagasi oli aga lugu natukene teisiti – mina olin üsna rase, Raido oli üsna kohmetu ning meie fotograafiks oli Jaanus Ree. Jaanus on IMELINE fotograaf aga kui te vaatate tema Facebooki lehte kasvõi, siis te saate aru, et sellised ”ilupildid” pole päris tema teema: https://www.facebook.com/www.jree.ee?fref=ts

Peale seda väikest fotoshuuti läksime aga Õnnepaleesse, kus meid ootas ees üks äärmiselt kentsakas registeerija. Ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, sest tean, et väga paljudele inimestele on see meesterahvas väga sümpaatne aga meile ei istunud tema naljad üldse ning kahjuks me sel korral naersime pigem tema üle, kui temaga koos. Inetu nii öelda aga vähemalt aus. Ma ei saanud lihtsalt mitte kuidagi tõsiselt võtta meest, kes ütles, et ”vaadake siit aknast alla. meie oleme siin teisel korrusel, need kes seal all on, nemad sõidavad bussiga, teie täna mitte, sest täna on teie päev”. 🙂

Kuid selles oli tal õigus. See oli meie päev. Ja väga omamoodi meie päev, sest peale seda, kui sõrmused olid sõrme pandud, fotograaf (ja meie ainukene külaline Raul, kes Jaanust aitas) koju saadetud, siis läksime me, papappaa, McDonaldsisse, sest kõht oli niiii tühi. Peale seda võtsime peale veel ühe sõbra, käisime poes ja sõitsime pulma. Ning mitte enda omasse. Palju õnne, Grete ja Sten, sest täna on ka nende tähtis päev!

Sellest päevast peale aga oligi mu nimi äkitselt Kristi Värik. Ma mäletan, et ikka umbes aasta aega oli see mulle harjumatu. Kogu elu oled olnud Kristi Uudam ja siis äkki on sul teine nimi. Kui kuskil küsiti, siis ma ei teadnudki esimese hooga mida öelda, pidin mõtlema. Sama moodi oli mul osades kohtades registeeritud konto ju Uudami nimega ning siis ma pidevalt pidin mõtlema, et kus ja mis. Nüüdseks on see ilmselgelt paika loksunud ja ma olen täiesti harjunud olema Värik, mitte Uudam.

Mulle meeldib abielus olla. Ma olen seda väga mitmeid kordi vist ka öelnud. Minu jaoks on see armas ja oluline, et meil kõigil on sama perekonna nimi. Öeldakse küll, et see on ainult paber aga minu jaoks on abielu kindlasti väga palju enamat. See on siiski pühendumus, armastus, ühine valitud elutee, millele niisama kiiresti ja kergelt käega ei lööda.

Meil pole alati kerge. Tegelikult on meil olnud minu arust lausa väga raske erinevatel perioodidel. Kuid kuidagi on nii läinud, et olulisel ja raskel ajal toetume me ikka teineteisele ja kui ma päris aus olen, siis ega ma kellelegi teisele enda elus nii palju ei loodagi ju, kui Raidole. Loodan, et tema tunneb minu suhtes sama. Nagu me Raidoga ikka räägime, siis abielu ei ole mingi võistlus, kus üks peaks end kuidagi paremini tundma, kui teine. Abielu on koostöö. Meil sujub see vahel üle kivide ja kändude, vahel nagu kiirteel, vahel.. noh, sujub. Isegi kõige halvemal päeval ei kujutaks aga ette, et oleksin täitsa üksinda.

Kui vaatan vahel oma vallaliste tuttavate pilte erinevatest maailmajagudest, kus nad käivad, siis hetkeks mõtlen küll, et oi.. mina valisin hoopis teistmoodi elu ja natukene on kurb, et ma niimoodi maailma ei avasta. Aga see on vaid hetkeks, sest kohe meenub mulle, et minu teistmoodi elu on tegelikult täpselt selline nagu mulle meeldib. 16 aastaselt ei unistanud ma pereelust üldse. Unistasin hoopis.. piinlik öeldagi, nii et las ta jääb. Küll on aga hea, et mõned unistused ei lähegi täide ja asenduvad hoopis palju paremaga 🙂

4 aastat tagasi, oodates Robinit

4 aastat tagasi, oodates Robinit

Ja juulis, oodates Henrit

Ja juulis, oodates Henrit

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: